Saagimise asendustegevus - liiklusavarii arutelu

[StreetMoto]

Minu personaalsed subjektiivsed seisukohad antud pika teemakäsitluse juurde:

1. Mitte ükski simulatsioon ei ole pädev otsustamaks, mis oli sõiduki kiirus või millise tulemuseni ja sõidukite paiknemiseni viis kokkupõrge. Olen võistlusrajal kukkunud kümneid kordi ja peale kukkumist on teinekord katki sellised kohad, mis mingi loogika ja simulatsiooniga kokku ei saaks klappida. Kukud paremale ja piduriheebel ja parem kannikas on valusad aga näed vasaku käe randmes on hoopis mõra jne... Simulatsioon ja avariijärgne loogika ei päde, sest algandmeid on liiga vähe. Ühelgi simulatsioonil ei ole piisavalt sisendeid, et anda korrektne väljund. Piisab 1 cm võrra paiknemise muutmisest paremale või vasakule ja kokkupõrke asemel on tulemuseks hoopis auto eest napilt läbisõit. Olen kümnete ja kümnete kaupa remontinud avariijärgseid tsikleid ja näinud inimeste vigastusi vs. tsikli kahjud.

2. Antud situatsioonis tuleks tunnistada oma viga paremakäereegli eiramisel olenemata sellest, kas takso tuli 20 km/h, 50 km/h või sõitis 100 km/h. Liikluses peab oskama hinnata teise sõiduki lähenemise kiirust ja kui teine liikleja eksib reeglite vastu tahtlikult või tahtmatult, siis tuleb ka oma toimetamistes olla paindlik. Praegune olukord jaguneb minu meelest kaheks: a) takso ületas kiirust ja kui see saab tõestatud ning tõestusmaterjal on pädev, siis saab selle eest trahvi. Kuna kiirus ei ole ühegi mõõteriistaga fikseeritud, siis ma kahtlen selles. b) rattur sõitis ristmikule, oli tähelepanematu või hindas läheneva sõiduki kiirust valesti, ning põhjustas sellega avarii.

Antud ristmikul oli paremakäe reegel, mis tähendab tee andmist paremalt tulijale. Täpselt samaväärne on "anna teed" märgi alt peateele väljasõit. Siit omakorda järeldub, et kõik kõrvalteelt ettesõitmised võiks vaidlustada, sest ettekeeraja arvas peale õnnetust, et peateel liikunud sõiduk liikus äkki liiga kiiresti. Selle aruteluga jõuame olukorrani, kus ükski kirja pandud reegel ei päde, sest keegi ei suuda tõestada peale õnnetust, milline oli ühe või teise kiirus. Sisuline arutelu jõuab advokaatide võitluseni, kes suudab juriidikasse kavalamalt süveneda ja mingeid varasemaid riigikohtu lahendeid ära kasutada. Jõuame "matrix"-maailmani, kus normaalne käitumine ja talupojaloogika on ainult väljapaistev osa ja tegelikult koosneb iagapäevaelu paragrahvidest ning me ei tea kunagi ette, mis juhtub homsel päeval isegi siis kui käitume vastavalt reeglitele, sest igat reeglit saab selles paragrehvimaailmas "tõlgendada".

Praegu jääb kangesti mulje, et küsimus taandub sellele, kes maksab sõiduki taastamise. Kui rattur suudab mis iganes meetodiga tõestada, et tema pole süüdi, siis on see rahakotile meeldiv. Vastupidisel juhul tuleb sõiduki taastamisel kenasti kukrut kergendada - kõik taandub taaskord rahale. Mis on siis elus oluline ja esmatähtis?