Saagimise asendustegevus - liiklusavarii arutelu

[StreetMoto]

Kuidas sa lohisemisjälgede pikkuseks 1.5 - 2m saad?

Minu vaatluse kohaselt olidki ainsad visuaalis tuvastatavad lohisemisjäljed ristmiku nurgas ning väljusid sealt murule. Sellest järeldasin, et sinna tsikkel maandus, enne seda toimus "lend" või kuidas iganes seda nimetada - ühesõnaga olukord, kus tsikkel veel külili ei olnud ja ei lohisenud. Ehk siis sinna asfaldinurka ta maandus ja 1,5-2m lohises kolaki vastu aeda, kust ta siis veel piki aeda suunda muutis ja lebama jäi.

See tsikli lendamine, lohisemine, suuna muutus vms aga läheb juba füüsika analüüsiks. Me keegi ei pane enam täpselt paika asendeid ja kiirusi, kaldenurki, minu poolest ka rehvirõhku, mis tekitab hõõrdumist asfaldiga jne... See aga ei olegi antud teema käsitluses enam oluline.

Ma arvan (kordan: mina isiklikult arvan - minu arvamus ei ole püha tõde ja olukorra taasesitus autentselt!), et Skoda lähenes rismikule, päike paistis otse silma, vähendas kiirust, vaatas paremale, et täita paremakäereeglist tulenevat nõuet ja lihtsalt ei näinud mootorratast enne kui pauk käis. Või siis nägi murdosa sekundist enne pauku aga ei jõudnud isegi reageerida. See, et ta ei näinud ja sõitis vasakult ette liikunud sõidukile otsa ei tee teda ju süüdi, sest mootorrattur oli see, kes Skodale ette sõitis ja takistas temale eesõigusega antud liikumist. Õnnetuse analüüsi koha pealt tasub täielikult välja jätta nüanss, mis puudutab auto seismajäämise asukohta ehk distantsi paugust seismajäämiseni. Minu hinnangul oli tegu sisuliselt parkimisega peale õnnetuse toimumist ja mitte üldse enam pidurdusmaaga, mis oleks seotud õnnetuse vältimisega (itensiivne pidurdus, et mitte otsa sõita) ja viitaks Skoda (liiga suurele) kiirusele.

Selle viimase juurde toon analoogia iseendaga toimunust: olen 2x kitse autoga alla ajanud. Mõlemal juhul on tegu olnud korraliku pauguga eikusagilt. Ehk siis kottpime, sõidukiirus maanteel 90 km/h kandist ja kits on hüpanud ette - mul ei ole kummalgi korral olnud aega murdosagi sekundist reageerida. Käis pauk ja minu reaktsiooniks ei ole mõlemal korral olnud mitte kummivilinal plokkipidurdus, vaid tugevam intensiivne pidurdus teeservas peatumiseks. Mul pole ühelgi korral olnud teada, kas see oli kits, inimene või miskit muud. Kindlasti oleks saanud pidama 2-3x lühema maaga, kuid inimesed on erinevad: osad põikavad, osad litsuvad pidurid plokki, osad põgenevad sündmuskohalt ja kindlasti on veel versioone - jälle üks nüanss, mis ei klapi kokku simulatsiooniga

Mitte, et ma oleks simulatsioonide vastu aga siin on alati "katse puhtuse kriteerium". Ma olen seda nii paljudes valdkondades kogenud, et elu on õpetanud ja enamus kordi on mul kahjuks olnud õigus. Paberil ja katsetustes töötab - päriselus mitte! Ja kui lisada, et me ei simuleeri puhast tehnikat, vaid seotud on ka inimesed oma käitumispsühholoogiaga, siis see ongi see, mida PC simulatsioon ei oska arvestada. PC simulatsioon on robot, millele inimene annab algandmed aga kas inimene on algandmeid õigesti käsitlenud ja kõik korrektselt sisestanud või kas kõike ongi võimalik korrektselt sisestada? Filosoofiline lähenemine - kas pole?