Algaja krossisõber vajaks abi!

[Villem]

Eelkõige on asi sõitjas ja siis alles rattas. Kui oled rahuliku loomuga ja mitte suur tühja paugutaja siis 450 on väga mugav pill, kui aga meeldib kõvasti peal hoida siis pigem 250nene sest 450st kräunutades on tõsine katsumus üks ring lõpuni sõita algajal. Sõidutehnika õppimiseks on muidugi väiksem pill parem sest sellega sa pead lihtsalt oluliselt rohkem tööd tegema. Kuid 450ne eelis on kindlasti suurem ressurss, vähem käiguvahetusi mis algajale üsna keerulised võivad tunduda eriti krossirajal. Muidugi kõige mõistlikum oleks esimese tsikli ostu korral ikkagi proovida nii 250 kui 450 tsiklit mõlemat ja saad üsna ruttu aru millise otsuse soovid teha. Ning vanade/kasutatud rataste puhul tuleb jälgida eelkõige tehnilist seisukorda kui, et läikivat välimust kuigi ka see on plussiks kui ratas korras

Kuid üks on kindel, ei ole olemas krossiratast mis jääks "lahjaks", see on ikka puhtalt tolle "tihendi" viga

Ma käisin suvel mitu korda igasugu erinevaid tsikleid proovimas (suur tänu jällegi Velti testipäevadele) ning kuigi olen mammutiga offroadinud küll ja küll, oli väikse ja kerge selga istudes asi ikka hoopis teine. Kusjuures tundus ka alguses, et mida suurem mootor seda lihtsam oli sõita, sest suur vedas ka teise käiguga juba tühikäigul. Nii kui sain kolmesajast kahetaktilist proovida siis armusin, no et sõida või kolmandaga, tõmmet on palju ja kiirus väga väike vs neljase esimene käik rapsis hullult ning kolmas oli juba liiiiiiga kiire. Õnneks finants ei lubanud uut osta ja otsustasin hoopis kasutatud 250 kahetaktilise kasuks ning tänu taevale! Kui paar esimest sõitu tundus jah, et oleks võinud ikka 300 olla, siis neljanda või viienda sõidu peal julgesin ja suutsin juba asja natukene lahti keerata. Ja oh seda üllatust, kui ratas konkreetselt tatt lennus puude vahel käest ära läks! Aga siiani 2T meeldib, kuna rapsimist on vaid ühtepidi, st mootoripidurdust ei ole aga minekut on ja käigud meeldivad palju rohkem. Olgu nii, krossi ma ei sõida, pigem ikka endurot (veel täpsemini, töristan enamvähem tühikäigul) aga krossiradadele omases pehmes liivas võtab juba 250 ratta nii lihtsalt kraapima ning pidamist on raske leida, eriti veel olematu sõidutehnikaga.

Kogu jutu point: alguses ei oska ja ei julge väga suure tõenäosusega ühelgi rattal piisavalt gaasi anda, et natukenegi tema mootri iseloomu tunda ning see võib viia valele arusaamale. Minul oli vaja ikka päris mitu tundi ennem sõita ja siiani ei oska, ei julge ja ei taha