Reisisiht Iraan?

[ats30]

Rõõm näha, et vaadatakse ka Euroopast kaugemale

Iraan on vaieldamatult üks mu lemmikuid sihtkohti. Minu jaoks oli esimene motoreis sinna 2005. aastal ja osutus tõeliselt silmaringi avardavaks, teist korda sattusin sinna 2010 ja ikka suutis Iraan positiivselt üllatada ning oli unustamatu kogemus.

Seal on muidugi, nagu igas "kolmanda maailma" riigis trobikond hädasid ja pole kindlasti ideaalne poliitiline kliima ega ühiskondlik ülesehitus, aga sealsed inimesed, kultuur ja tohutu ajalugu jätavad väga sügava mulje, kui põhjalikult nendega tutvuda.

Maailma paremaks muutmise nimel julgeksin "võõravihkajatest" eestlasele seda pakkuda kohustuslikuks sihtkohaks, et kogeda ja päris elus tunda täiesti tavaliste inimeste tõelist headust ja külalislahkust. Seda on raske sõnadesse panna, iraanlane jagab Sinu kui võhivõõra külalisega kasvõi oma viimast leivaraasu, ilma naljata.

Küll ei soovitaks sinna minna kambajõmmide moodi reisima, pigem 1-2 ratast maksimaalselt, oma elukaaslase või parima sõbraga. Need kambajõmmide reisid tihti on kus oma kultuur ja keskkond on kogu aeg "kaasas" ning vaid selektiivselt vaadatakse väljapoole. Ja kahjuks sellises sättes reisides olen täheldanud, et sellises karjaefektiga seltskonnast tihtipeale vaadatakse ka kohalikele pigem n.ö. "ülevalt alla". Ehk usun, et kambajõmlusega kindlasti ei koge sihtkoha tõelist ilmet, elu ja olu.

Ühte CdP-d ei saa mitmele sõidukile teha. Dokument kehtib vaid ühe raami ja mootorinumbri kohta.

Iraani saab minu teada minna ilma CdP-ta, sain seda 2005. aastal - mul oli Dogubayazitis kontakt, kes sebis piirile iraanlasest tõlgi ja orgunnija, läks mälu mööda 6-7 tundi väga tihedat tööd ja asutuste vahet jooksmist koos selle isikuga. Samal ajal ületas piiri üks Norrakas, kellel oli CdP - tal läks 15 minutit.

Ilma CdP-ta oli eelduseks, et väljud sama piiripunkti kaudu ja süsteem oli CdP-ga sarnane, lihtsalt sõiduki majandusliku väärtuse tollimise garantii võttis enda kanda mingi Iraani firma, kes tagas, et me ei müü oma mootorratast Iraanis maha.

See oli kõik paras jebla ja kohati tundus, et ei saagi sisse, kui hommikust õhtuni käis tihe sebimine, higimull otsaees. Pidime täielikult usaldama oma "orgunnijat", sest keegi sõnakest Inglise keelt piiril ei räägi. Oli päris kallis protseduur ka.

Ehk CdP teeb sisenemise oluliselt lihtsamaks ja ei pea sama kaudu tagasi tulema.

Bensiin on suhteliselt halva kvaliteediga, ütleks tagumikutunde järgi, et circa 80-85- oktaaniga, värvus punakas ja see lisand kleepub põlemispindadele, nii et kui hiljem küünlad maha võtad on nad nagu lausa verised.

Ehk sealt ära tulles tasuks mootor korralikult läbi põletada puhastusvahendiga.

Vanade pritsega ratastega ei tohiks probleeme olla, meie vana-hea pritsega 1100 Gessu (klapiajastus, kompressioon puhtalt madalpöörde väändele asetatud 10:1 ja "tsaariaegne" robustne pritse) sööb proovitult igasugu solki valimatult ja hea meelega, isegi etanooli segu ja 76-ga käib.

Uuematel ratastel, eriti need vaid hobujõudusid taga ajavad rattad millel kõrge kompressiooniaste (üle 11:1), võib madala oktaani küttega puterdama hakata.

Uutel ratastel on ka osadel "knock" andur, mis keerab ise süüte elektrooniliselt hilisemaks, ehk oluliselt leevendab seda puterdamist. Muidugi saab alati sõidetud ka puterdades, kui mootor ise korralikult-kvaliteetselt ehitatud, peaasi, et klappe pikapeale ära ei lõhu.

Suurlinnades (Teheran, Isfahan, Shiraz ja Bandar Abbas) täheldasin, et saab osades suurtes uhke välimusega tanklates ka päris 95 märkega kütet, aga sellepeale loota ei tasu.

Tänud põhjaliku vastuse eest. Mingil hetkel oleksin nagunii otse pöördunud
Kas CdP on seesama asi: http://www.koda.ee/teenused/ata/