Mootorratturite reisikirjad → Re: Reisikirjad


cmc2001
Postitusi: 4
Liitunud: 09 Apr 2016, 17:25
Tsikkel: 701 SM, TT600E, XT600 & SXV550
Tänatud: 1 kord

Re: Reisikirjad

Lugemata postitus Postitas cmc2001 » 09 Apr 2016, 17:56

Mõtlesin ka, et paras aeg midagi kirja panna.

Sain just tagasi itaaliast ning muljeid pea täis.

Sissejuhatuseks, kui parasjagu väljasõidul olin, siis tehti kellegi poolt kohe fotosüüdistus ära.

Pilt

Igastahes, sissejuhatuseks läksin koledast ja sopasest Eestist mootorrattaga praami peale ja kärutasin soome, Edasi vaatasin, et kuidas soomest ära Saksa saada.
Selle ajunüristava tegevuse lõpuks sai päriselt esimest korda rehvid päriselt soojaks. Esimesel päeval pigistasin hambad kokku ja sõitsin Füssenisse välja, et siis hakata alpe lähemalt vaatama. Hea soovitus kõigile kes loevad: Ärge sellise masinaga minge, teie tagumik pole ironbutt võistluseks loodud"

Igastahes jõudes kohale ja ühe mõnusa puhkuse otsa lükkamist hakkasin sissejuhatuseks Füssenis ringi tiirutama. Seal õnneks sadas ka soppa niiet vähemasti ei olnud palav.
Elu esimese kogemuse mägedes offroadida sain ka kätte. Ei olnud just sama mis eesti metsateed, kuna lumesogas ukerdamine nendel teedel mis mägedesse viivad ei ole just kõige lihtsam. Küll aga oli tuju hea kui jõudsin piirile kust edasi enam ei pidanud miski ning oli juba tunne käes, et seda tulingi siia tegema.
natukene aega edasi ja läksin vaatama mida põnevat austrias teha võiks. Austria teed on saksast tulles superlahedad. Saksa tagasi minnes pm sama mõttetud maanteed kui saksas kiirteedel jõristada.
Siis aga hakkasin jõudma nende teede peale mida tegelikult otsisin.

Šveits.
Sissejuhatuseks väike taustinfo, et tegelikult olen ma sõitnud rattaga ainult ühe aasta teedel ning ennem seda sai tehtud aastakene krossiradadel ja maal metsas. Seega olen väga roheline.
Šveitsi piiril tervitati mind korraliku dokumendikontrolliga, et kindlaks teha, et ma oma käru kuskilt varastanud ei ole ning et ma ikka sõita tohin. See oli suht huvitav kogemus kuna neil läks pool tundi, et lõpuni kindlaks teha, et ma ikka võin sõita edasi. Jõudsin juba muretsema hakata.
Sealt aga läks põnevaks. Sissejuhatuseks olin väga aeglane uimerdis kuigi teed olid tühjad. Kuid kuidas aeg edasi, teede kvaliteet selgeks sai ning minu enda masina ja oskuste vastu usaldus tekkis, sai krampidest lahti ja sõitu nautima hakata. Also paar ehmatust kus korraks mõtled, et vaataks mäge aga järsku oled keset kurvi. See oli hea kiire kool tühjadel teedel. Vaated olid super ning pidin korduvalt tee ääres taskutesse tõmbama, et imetleda seda pilti mis päikeselise päevala lumepiiril sõites paistab kui Šveitsis ringi tiirutad.
Igastahes, sealt edasi hakkas aeg lähenema, et pidin Livignosse sõitma et siis natukene lauaga lõbutseda. See oli päris korralik seiklus, kuna minu reisi planeerimise tase oli täielikult piirdunud enda varustuse ning ratta tehnilise seisukorraga.
Sissejuhatuseks olin livignosse pääsemise tunneli juures aga kell oli liialt varajane, et ülejäänud seltskond sinna oleks jõudnud (kõik olid veel lennukis. Igavad inimesed) Hakkasin vaikselt ringi sõitma mõttega, et ju siis teeb väikese paaritunnise tiiru ning pärast jõuab kenasti teistega samal ajal kohale. Sain mõnuga itaaliat külastada ning palmide all apelsini mahla juua. Siis saabus aeg, et võiks nüüd päriselt kohale jõuda ning vaatasin kaarti. ok. 60km ja kohal, mis seal ikka.
Oma suurepärases tarkuses olin ma muidugi mägi-läbipääsude info täiesti vaatamata jätnud ning järgnes kokku 600km mägedes ekslemist ning teede katsetamist ja uurimist, et kust saaks siis päriselt livignosse. (ning õiged mehed teed ju ei küsi)
teed mida sain selle tiirutamisega näha ja rajad mida sõita oleks kõik nägemata jäänud. isiklik lemmik oli päikese loojangul vegetatsiooni piirist kõrgemal kolme meetriste lumevallide vahel perfektsel asfaltil sõita. Igastahes kuskil kella 1 paiku jõudsin lõpuks terve ringi lõpus livignosse ning temperatuur oli -7c. Kuna varustus oli hea, siis jõudsin järeldusele, et öösel on ikkagi veits jahe sõita ning pakkisin ennast lõpuks sooja teki alla.

Tagasisõit nii tugevaid emotsioone ei jätnud, mida oskaks kirja panna, kuid mägedes on ilus ja olen jõudnud järeldusele, et järgmine kord lähen samma piirkonda kui saan endale african twini uut väljalaset lubada ning peale seda pean oma SXV kunagi käruga sammuti mägedesse vedama.

Tuleviku plaanid hetkel sisaldavad endas põhja soomet ning põhja norrat.

Eks reisikirjana on see esimene kord kus üritan midagi kirjutada ning tegu otse torust välja lastud mölaga. Loodan, et kellelegi on nauditav

Hetkel on selle aasta kilometraažiks ~7000. Sõidumasinaks oli Yamaha TT600E. Varustuseks RST pro series adventure tagi ja püksid, Nexx Baya kiiver ning proforma adventure saapad lisaks muidugi mingid goretex ratta kindad ning soe pesu. Ja muidugi minu usaldusväärne B15 telefon, et täitsa ära ei eksiks kui teedelt maha kärutada.
Kunagi loodetavasti jõuan oma goprovideotest ka montaaži teha ning kuskile üles riputada.


Mine “Motomatkamine”