Bandit goes to Barcelona 2015

[Loadära]

Ahoi,

ma nüüd lõpuks sain ka oma Gränd Tuur GraaziaPreegos (vol.1?) lõpule ja õnnelikult kodus tagasi...või võibolla ka natu õnnetuna, et see juba läbi saigi...

Nagu siin paaris muus teemas ka juba läbi käis, siis kohe algusest hakkas see reis rohkem ikka mind rohkem korraldama, kui mina reisi. Et siis kohe alul Genovas matkakola poodi otsides ( kuna priimus maha ununes, mis pärast kõige väiksemaks mureks osutus ja ise hoopis konservikarbist lihtviisil tehutd sai..) GPS hullus ja kaartidest irdus jne...siis ikkagi LaSpeziast ja Pisast (kohustuslik viltutorniselhvi!?) edasi ka väiksemad kenakohad, nagu SanGimignano ja Siena leitud said (kus õnneks vaid 2x aastas toimuv suur laat-pidu just aset leidis)... ja hiljem kuskil termaalallikates kusinetud ja mingil pisikesel, aga mägisel saar-poolsaarel käidud, seda siis kõike ennem Roomat-Vatikani. Pühaduselt pattude andeks palumiseks küll eriti mahti ei jäänud, ei viitsinud mina pühapäeval sinna kuhugi raamatutoa akna alla passima ka minna vms.. aga samas polnud ka veel põhjust, kuid edasi juba Napoli suunal tuld, kus õhtuses liikluses tõsine patustamine kõikvõimalike liiklusreeglite vastu alles algas. Aga seda ainult rangelt kohalike eeskujul. Sest ainult selles linnas on võimalik, et roller kolme sõitjaga, kasvõi kombinatsioonis ema-isa-laps jalgevahel, õhtuhämaruses ilma tuledeta ja ilma kiivriteta, räigelt kiirust ületades, vastassuuna kaudu, karabinjeeridest mööda lendab... ja mingit reaktsiooni ei järgnegi Või mingi Fiat Panda kihutab nagu sõgetõbine läbi liikluse, nii ridasid, suundasid, kui ka fooritulesid eirates...ja siis lepituseks on pandud mammi tagaistmelt valge rätiga akanst välja vehkima, vist stiilis, et andke andeks, aga meil tõesti on kiire! No õnneks ei põhjustanud ka minu lendamised seal mingit reaktsiooni ja seda virvarri sai ikka nii päeval kui hilisõhtul seal ekstra ja korduvalt nautimas käidud, ka tagasiteel siis! Ning kui oleks see vaid minu teha, siis võiks olla kõikidele lubade taotlejatele mingid sõidutunnid seal kohustuslikud, no umbes nagu libedasõidu eksam või nii, kasvõi sallivuse ja mõistmise kasvatamiseks meie "whatafukk-lõikan-tee-ära-kiilun-rea-nimme-kinni-näitan-fukki-olen-sõidumeister-ajee" meestele
Aga ok, olles nautinud seal ka lähiümbrust, nii hommikukohvi kõrvale piltkoledaid vaateid Capo Miseno mäelt Napoli lahele, kui ka vaateid Vesuuvi ladvast , viis tee edasi nii Procida, kui ka Capri saarele. Kuna viimastel seal teekilomeetreid vähe ja praamipiletid suht krõbeda hinnaga, siis oma ratas jäi suurele maale ning sai kohalikelt hoopis paariks tunniks paarikümne rubla eest roller välja kaubeldud, mis siis ka nagu sidrun limoncellosse, kohalikel teedel tühjaks pigistatud sai, sest 49cm näitas lõpuks isegi tee kurvilisusest hoolimata väga viisakat 70kmh lõppkiirust, mida korra ka fotokaga filmitud sai. Pärat muidugi mõtleisn, et filmitud sai ju gaasikäega, seega polnudki vist väga vahet, mis asendis rutska oli, hoopis mäekaldest tingituna pigem see 70kmh. Aga vähemalt helesinises grottis ja ripptaburetiga mäeladvas ja majaka juures ja igalpool jõudis tegelikult ära käia, kuigi rollerirentijalt soodushinna ettekäändeks oli, et hea, kui selle lüpsipingiga ühtegi neist jõuaks...
No siis vahepeal on tükk tühja maad, kuniks Sicily koitma hakkas, seal siis ikka Messina-Catania-Siracusa aina allapoole, lootuses Maltale välja jõuda. Aga oh häda, nagu selgus, siis iga väiksemgi tuuleke lööb kohalikud liinipaadi operaatorid verest välja. Olid nii sama õhtu, kuhu kiirustasin, kui ka järgmise päeava sõidud kõik känseldatud...mis muud, kui Siracusas siis ööks tuba, et rahulikult ja kainelt järgi mõelda, kuidas edasi käituda. Läksin siis isegi nii äärmuslike meetoditeni, et endale kohalikest baaridest lausa kaineltkäitumismalli otsima...mis päädis sellega, et juba teises baaris, suutmata oma kõrvu uskuda, domineeris eestikeelne kisakära. Ääh? Mõtlesin, et kuulen juba miraazi eesti keelest, umbes nagu kõrbes uitaja näeb oaasist, aga ei...ja olles natuke aega mänginud Hansu Hamburgist, reetsin ka oma tegeliku päritolu ja siis mõningase vennastumise järel selgu tõsisasi, et meestel on ka täitsa täismõõdus laev sadamas, mis võiks mind mu Malta ihaluses isegi aidata!
...
Pohmakas
...
Üks dokument ja pangakaart kadunud
...
Juhiluba ja üks pangakaart siiski alles, ajee...meenub mingi lõiguke baarist. Sadamasse!
...
Ja ei olnud sealgi miraaz, hoopis täismõõdus ajalooline kahvelkuunar "Hoppet", kodusadamaga Haapsalust, eesti trikoloor rõõmsalt päras plagisemas ning asjaosalised külma vino frizzantega tervitamas!
...
...
...
Siinkohal tuleb küll kõigi tulihingeliste motomatkajate kurvastuseks öelda, et modra jäigi kolmeks päevaks Sürakuusa sadamasse vedelema, tootlikus 0km seega...ja mina laeva pardale vedelema, kuniks Maltale sõit vahemere mitmemeetristes lainetes vältas oma 15h ja järgmine päev läks ülevas meeleolus veel takkatraavi. Kahjuks küll seal saarel jah kaugemad vaatamisväärsused jäidki käimata, kuid selle eest seltskond pardal ja rumm ja küülikuborsh jne oli super. Aga noh, nagu seal tavaks, siis mis laeval toimub, see jääb laeva ja ega suudaks minagi siin seda fiilingut edasi ulatada!
...
Muidugi liinipaadiga maale tagasi saamisega oli ka omaette ooper, sest kuna Hoppetil tulid "töökohustused" peale, siis sihtisin pühapa õhtuse riigilaevaga suurele maale tagasi minemist, kuid krt ja põrgu, need ei olnud ennast ikka käima saanud veel. Ja kuna Valetta mitme sopiga ning Hoppet jäi paar soppi eemale ja need linna sisepraamid enam ei käinud, ning hommikul kell 5 paluti kassaluugi juures valves olla ilma piletita suurele maale soovijatel, siis sai mõne õlle saatel ja sooja motojopele lootes, ka peale südalinnga tutvumist kuskil ääreala pargipingil, tõsisema vanderselli kombel öö veetmine ära maitstud. No polnud hullu, vähemalt sain paadile, mis paari tunniga suurele saarele tagasi loksutas ja siis kohalike külabussi mõnusid oksendamiseni maitstes ( Pozzallo-Siracusa 60km@2h20min, koos vahepealse ümberistumisega... )ka Siracusasse, kus õnneks kõik kenasti omal koha ja alles, mind ootamas.

Oeh, samas kell päris härg juba ja õlu ka otsas, eks ma homme katsun veel paar rida siia siis lõpetuseks juurde manada, kui kedagi kotib üldse muidugi...