Võhik küsib nõu tskiklivalikul

[KIBU]

tere

järjekindlalt soovitatakse algajale vana ja odavat ratast. lisage sinna veel see "lihtne" ja tulemus on ilma ABS-ita, vanakooli vedrustuse ja piduritega, vedela raami ja suure kaaluga sõiduriist. ma saan aru ka sellise soovituse pointist kuid mina sellega päri ei ole.
esiteks, kui kogemusi vähe peaks sõiduriist olema nii hea kui võimalik. olen päris kindel, et sõiduomadustelt on iga uuem põlvkond/mudel parem kui eelmine. mida uuem ratas seda parem ja turvalisem on sõita. lisaks sinna veel mida vähem "lihtne".
teiseks, kukkudes enamasti tsikkel taastamiskõlbmatuks ei muutu ja tänapäevast ratast on lihtsam remontida kui väga vana. näiteks ebayst on eelmisele mudelile, st 4-8aastat vana, juppe kõige rohkem saada. katsu leida midagi 15-20a vanale rattale. lisaks on vana ratta suurem remont tihti mõistlik vaid ise remontides.
nagu aru saan siis vana ja odavat soovitatakse justkui seepärast, et kukkudes ei ole rahaline kahju nii suur. kuid kas ei peaks mõtlema pigem niimoodi, et võimalikult uue ja parema rattaga on kukkumis tõenäosus ja ehk ka vigastuste ulatus väiksem?
minuarvates kehtib ka siin vana tõde et on kas hea või odav lahendus mitte hea ja odav.
elu on liiga lühike ja tsikliga sõitmise aeg enamustel ka nii piiratud, et mõistlik on teha seda võimalikult kvaliteetselt mitte võimalikult odavalt. vana ja uuema rattaga sõitmise elamuse vahe on väga suur ka algajale. või isegi eriti algajale.
mina soovitaksin võimalikult uut, kerget ja hea vedrustuse ja piduritega ratast. võimsus on teisejärguline nendega võrreldes. ka elektroonilised abid on algajale head lisad. osta ratas mõnusaks sõitmiseks mitte kukkumiseks ja varsti maha müümiseks. lisaks arvesta, et sõitu peab kõigepealt teadlikult õppima ja alles siis harjutama. ei ole sellist ratast millega algaja kohe hästi sõitma saab, kui siis lihtsalt võimalikult hea ratas.