Võhik küsib nõu tskiklivalikul

[vanalendur]

Spoiler

tere

järjekindlalt soovitatakse algajale vana ja odavat ratast. lisage sinna veel see "lihtne" ja tulemus on ilma ABS-ita, vanakooli vedrustuse ja piduritega, vedela raami ja suure kaaluga sõiduriist. ma saan aru ka sellise soovituse pointist kuid mina sellega päri ei ole.
esiteks, kui kogemusi vähe peaks sõiduriist olema nii hea kui võimalik. olen päris kindel, et sõiduomadustelt on iga uuem põlvkond/mudel parem kui eelmine. mida uuem ratas seda parem ja turvalisem on sõita. lisaks sinna veel mida vähem "lihtne".
teiseks, kukkudes enamasti tsikkel taastamiskõlbmatuks ei muutu ja tänapäevast ratast on lihtsam remontida kui väga vana. näiteks ebayst on eelmisele mudelile, st 4-8aastat vana, juppe kõige rohkem saada. katsu leida midagi 15-20a vanale rattale. lisaks on vana ratta suurem remont tihti mõistlik vaid ise remontides.
nagu aru saan siis vana ja odavat soovitatakse justkui seepärast, et kukkudes ei ole rahaline kahju nii suur. kuid kas ei peaks mõtlema pigem niimoodi, et võimalikult uue ja parema rattaga on kukkumis tõenäosus ja ehk ka vigastuste ulatus väiksem?
minuarvates kehtib ka siin vana tõde et on kas hea või odav lahendus mitte hea ja odav.
elu on liiga lühike ja tsikliga sõitmise aeg enamustel ka nii piiratud, et mõistlik on teha seda võimalikult kvaliteetselt mitte võimalikult odavalt. vana ja uuema rattaga sõitmise elamuse vahe on väga suur ka algajale. või isegi eriti algajale.
mina soovitaksin võimalikult uut, kerget ja hea vedrustuse ja piduritega ratast. võimsus on teisejärguline nendega võrreldes. ka elektroonilised abid on algajale head lisad. osta ratas mõnusaks sõitmiseks mitte kukkumiseks ja varsti maha müümiseks. lisaks arvesta, et sõitu peab kõigepealt teadlikult õppima ja alles siis harjutama. ei ole sellist ratast millega algaja kohe hästi sõitma saab, kui siis lihtsalt võimalikult hea ratas.

Vanade rontide rataste kaitseks:
Minu esimene ratas oli ca 7-800 eurone räsitud CBR1000f aastast 90, täpselt see ilma ABSita, vanakooli vedrustuse ja piduritega ning suure kaaluga sõiduriist. Vahepeal on sõidetud ka mõned aastad uuema CBS piduritega VFRiga ja veel vähe moodsama Ducati Monsteriga. Kui peaks nüüd nendest kolme vahel uuesti valima siis esimeseks võtaks CBRi või võibolla VFRi. Raske kolakas oli tõesti. Ninaga allamäge parkimine tähendas hilisemat higistamist, pidurid olid pehmed, vedrustus oli vedel aga kokkuvõttes vägagi sõidetav ratas. Kruusal ja maanteel külgtuules stabiilne, mootor vedas igasugu pööretel ja kuna võimsuse ja kaalu suhe ei olnud midagi imetabast siis polnud see liitrine tsikkel ka mingi surmarelv nagu kohati kiputakse arvama.
Kukkudes on lihtsam leida juppe uuemale masinale aga kui vana ratta väärtus on võrdväärne uue ratta juppide hinnaga ning vana ratast pole häbi nipukate ja muude kodukootud lahendustega "ajutiselt" paigata jääb eelis ikkagi vanale rattale. ABSi ga rattaga võibolla tõesti võimalus väiksem, kallima rattaga arvatavasti võetakse ka vähem riske. Õnneks on ainuke ratas mille ma seni pikali olen visanud CBR ja iga kord mõne lolluse tagajärjel mida ma uuema rattaga poleks riskinud teha. Mõned korrad hoovipeal kiilasjääl kui oli probleeme isegi kahel jalal püsti püsimisega ning üks kord kui sai proovitud, et kaugele siis kallutada kannatab ja esirehv läks lõpuks alt ära. Kogu selle pulli peale hunnik kriime natuke plasti sulatamist ja siduriheebel. Uuema rattaga oleks kõvasti kallimaks läinud, sest seda oleks tahtnud taastada samasse korda mis enne oli. Minu raibe oli juba enne niipalju kannatanud, et ega hullemaks küll ei läinud.
Tuleb nõustuda, et tsikliga sõitmiseks on aega vähe. Vanasti sõitsin lumest lumeni ja hooaja läbisõit võis tulla _3x suurem. Eks mingil määral mängib rolli, et esimeste hooaegade sõiduhimu on kaudunud kui igale poole tuli tsikliga minna vahet pole mis ilm väljas oli aga suurt rolli mängib ka see, et head ratast ei taha kevadel ja hilissügisel sõites soolatada. Teine jama on sellega, et uuemat ratast ei taha suvalise koha peale ööseks valveta vedelema jätta mistõttu nüüd lähen sageli autoga kui varem oleks läinud tsikliga.
Eks tuleb vastavalt rahakotile ja sõidustiilile valida.