Rumalad küsimused 2

[sinilind123]

Nojah, mitte et ma kuidagi su lugu kahtluse alla seaks, aga uurija seisukohast on see väga keeruline olukord. Kui mind mõni aasta tagasi rööviti siis ma reaalselt ei tundnudki piltide pealt kaaki ära - tegin küll kahtleva otsuse (ja ütlesin ka kohe et pole väga kindel), aga pärast kui kõik oli läbi siis uurija ütles et ma "tundsin ära" ühe politseiniku, kellel on selline sulleri nägu peas et tema pilt pannakse alati seal tuvastamisel teiste vahele Õnneks need ahvid olid piisavalt lollid et telefon ka kaasa võtta, nii et tuvastamine oli rohkem formaalsus ja nad said oma karistused kätte.

See sõna-sõna vastu on ka selles mõttes kõige viletsam variant, et uurija ei tohi mitte mingil juhul süütuid inimesi kohtukulli ette saata. Tema ülesanne on tuvastada kindlad faktid. Pmst sa võid pildi pealt stiilis Toomas-Hendrik Ilvese ka ära tunda, see on selline üsna väikese kaaluga tõend - täiesti puhtakujulisi hea-paha tüüpi kakluseid on reaalselt täiesti kaduvväike hulk, ülitavaline keiss on see, et joomingu käigus läheb löömaks ja siis peksa saanud osapool otsustab politsei kutsuda, mis siis et veel hetk tagasi oli meri põlvini ja julgus taevani. Ole siis õiglane ja mängi seal Saalomoni, kui reaalselt on mõlemad pooled ühesugune kõnts.

Muidugi tasub edasi torkida, sest ega sul midagi ju kaotada ei ole, aga noh kahjuks see sõprade lahtiütlus on minu hinnangul sellele protsessile suht kabelimats.

Esitasin kaebuse prokuratuurile. Nüüd tuli vastus, et kaebus jäeti rahuldamata. Põhjuseks toodi põhiliselt see, et kuna möödas on 1.5a, siis ma ei saaks enam nägusid ära tunda, sest aega on mööda liiga palju läinud... Nahher nad mind õigel ajal ei kutsund tuvastama siin. Tunneksin tegelikult nüüd ka tänasel päeval ära näod.
Mõtlesin, selle asja kuskile meediasse lükata, andke nõu ja infot, kuidas toimida? See ei ole päris ok, et kõnnin tänaval, annan vastu vahtimist kellelegi, ütlen pärast lihtsalt: "mina ei teinud", ja nii lihtsalt pääsengi.