Mootorratturite reisikirjad → Re: Kahel rattal Balkanit avastama

Kasutaja avatar

Multi
Postitusi: 50
Liitunud: 25 Mai 2015, 23:57
Tsikkel: Suzuki XF650 Freewind
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 61 korda
Tänatud: 13 korda

Re: Kahel rattal Balkanit avastama

Lugemata postitus Postitas Multi » 26 Jaan 2017, 20:04

Raki kirjutas:
Multi kirjutas:Lõpuks sai suvine Balkani reis postituseks vormistatud.

https://reinholdjasemud.wordpress.com/2 ... -avastama/

Vahva lugemine, hästi kirjutatud. Kas kirjutasid kohapeal päevikut või panid peale reisi jutu kirja?

Palju tuttavaid kohti endalgi piltidelt, aga eks need kohad ongi samad, kus kõik käivad. Eestisse tulled läheb turist ka Pärnusse mitte Missosse.

Mulle endale tundub üksi reisimise puhul kõige halvem see, et ei saa häid ega ka halbu emotsioone kellegiga jagada.
Jutu panin ma alles pärast reisi kirja, kohapeal ei olnud selleks vajalikku tehnikat. Aga reisil olles mõtlesin küll sellele, mida ja kuidas kirja panna.

Üksi reisimisega on nii ja naa ja olen tegelikult kõigi seisukohtadega nõus, mis siin teemas välja toodud on. Näiteks reisisin 2014. suvel kaks nädalat üksi seljakotiga Marokos. Alguses oli tore ja huvitav, aga kuskil poole pealt tekkis küll selline tunne, et tahaks nagu kellegagi muljeid vahetada ka. Ärkasin hommikul üles ja panin plaani paika, mida teha võiks, aga sellist sädet ja entusiasmi enam nagu polnud. Olen hiljem ka Taanis, Saksamaal ja Itaalias väheke üksi kolanud ja siis polnud päris nii hull, Itaalias Maranellos automuuseume külastades oli mul isegi hea meel, et üksi olin, sest paljud poleks ilmselt viitsinud neid autosid nii põhjalikult uurida. :mrgreen:

Emotsioonide kogumisega on see, et tarvis on reisikaaslast, kellel on samasugused vaated ja huvid, nagu sinul, kuigi sellist võib olla raske leida. Tegin sel aastal mõned reisid sõpradega ka (nii autoga kui seljakotiga) ja mõnikord juhtus, et sõber juhtis tähelepanu mingitele asjadele, mida ma muidu poleks märganudki. Siis oli hea nende üle arutleda ja mingeid oma kogemusi vahetada ning see jällegi andis reisile juurde. Lisaks tekkisid mingid oma naljad jne. Väljakujunenud baariseltskond oli ka kohe olemas, mis muidugi ei välista ka kohalike kampa võtmist.

Lõppude lõpuks on mul olnud positiivseid kogemusi mõlemat moodi reisides, aga ise eelistan kellegagi koos reisimist. Ideaalne on minu arvates kaks inimest- saab muljeid vahetada, ei teki liiga palju erinevaid arvamusi ja kaks inimest on veel piisavalt väike seltskond, et kohalikega mugavalt jutu peale saaks, kui tahta.


Mine “Motomatkamine”