Honda XRV 750 Africa Twin

[kalle]

>ei puutu küll AT - sse kuid ei ole see GS nii erand midagi - sarmamoodi >õlitab end ka: Moto Guzzi Quota 1100 ES

Ei puutu jah ja ei tahaks väga pikalt seda teemat selle pealkirja all ajada, aga...

Parandage mind, kui eksin aga Guzzi mootorid peaks kõik suht sarnased olema? Niisiis on pea samad mootorid ka teistel 1100cc mudelitel?

Guzzil ongi juba pikemat aega vist aint kaks mootorit- 750 ja 1100cc, mida siis erinevate tüüpide vahele istutatakse. Vahed vist vaid sisselaskes ja nukkades, aga siduri ja kasti tüüp peaks kõigil sama olema. Niisiis neid mudeleid rohkemgi kui Quota.

Kk

[tsiklonaut]

Just nii, sisuliselt üks mootori disain, väikeste erinevustega läbi aegade - Itaalia perekondlikud traditsioonid mida edasi viiakse ja austatakse, ristipidi V-mootor. Ei imesta, et Honda võis saada sellest mootorist inspiratsiooni mingil ajal justnimelt näiteks ST tuleku näol (Honda moodi muidugi). See Quota (reisi)enduuro oli neil väga erandlik pill tegelikult, et selline mootor enduuro kerele tõsteti üldse, sest mootori disainis ei ole olnud olulisi muutusi, mis tähendab, et küllaltki massiivse rauatükiga on tegemist enduuro jaoks (v.t. kuivkaalu - 260kg vanad, 245kg uued mudelid). Minuteada aeti sellel enduuro mootoril lihtsalt pöördemoment nõksu madalamale ja vähendati kompressiooniastet võrreldes Guzzi sport mudelitega, andmaks rohkem "miilipidavust" ja mugavamat pikamaa sõitmist suurema momendi näol väikestel pööretel. Ent neil läbimüük siiski suur ei olnud selle masina näol...



Guzzi uuemad sportrattad iseenesest on üliedevad retrod ja pilkupüüdvad minuarust. Paneb imestama miks nad läbimüügihätta on jäänud viimastel aastatel, kuulutasid pankrotigi ja vaat et uste sulgemise välja siin aasta tagasi umbes. Siiski tuli neile keegi "suur" appi minuteada.

tsiklonaudil pöial pihus

Parandage mind, kui eksin aga Guzzi mootorid peaks kõik suht sarnased olema? Niisiis on pea samad mootorid ka teistel 1100cc mudelitel?

Guzzil ongi juba pikemat aega vist aint kaks mootorit- 750 ja 1100cc, mida siis erinevate tüüpide vahele istutatakse. Vahed vist vaid sisselaskes ja nukkades, aga siduri ja kasti tüüp peaks kõigil sama olema. Niisiis neid mudeleid rohkemgi kui Quota.

[kõrtsmikumolu]

õli iga 6K tagant ja filter 12K

Julgen, oma kogemustest lähtuvalt, soovitada sellist asja küll mitte teha. Nimelt kunagi sai huvi pärast paar vana auto õlifiltrit puruks lõigatud. Ma arvan, et õli raha on küll suure tõenäosusega maha visatud kui filter vahetamata jätta. Või mis? Kunagi, koolis, soovitati isegi igal õlivahetusel mootor läbi pesta spetsiaalse pesu õliga(mida ükski õpetaja oma silmaga näinud polnud )

[Andres112]

http://www.ivanakersting.com/terra/indexflash.html

Kk

Sellelt lehelt leidsin teksti africa twini kohta:
"If you buy a 93’ model, watch out for the welding that attaches the rear frame to the main. If those welds are no through welds, forget that bike."

Keegi hea inimene võiks mulle ära tõlkida, et mida tuleb silmas pidada 93a mudelil.

[sokk]

Lühidalt ja vabas tõlkes võiks tähendada seda, et "93 a. mudelil tuleb hoolikalt jälgida põhiraami ja tagumise raami omavahelist keevitust. Juhul kui need keevitused ei ole korralikud, tuleks rattast kohe eemale minna." Seda vist siis juhul kui on ostusoov?
Äkki on liialt radikaalne lähenemine? ehk saab neid raamidevahelisi keevitusi vajaduse korral järele aidata?

terv, sokk

[tsiklonaut]

See tagumine raam kuni kinnituseni esirami või mootoriga on enamiku enduurode nõrk koht muide. Murduvad prõks-ja-prõks nii ATdel, Tiger'itel kui ka GSidel täiskoormaga pikamaasõitudel kas mõne väikse hüppe tehes või suurest august läbi lastes teepeal niiet hambad ära murduvad suus.

Põhjus väga lihtne - ta ju sisuliselt ripub tagaamordi otsas. Kui sinna rattale kaks reisijat ja täislast varustust peale (kaks külgmist kohvrit, topbox ja mitu rulli asju nende peal) panna, tuleb tagavedru samuti vastavalt kalgiks keerata, ehk surve nende üle tagaratta ulatuvatele raamiosadele on räme suur tegelikult, õlg samuti suur. Sellised "paksud" enduurod sõidavad ju teadagi kus... - à la kuskil Kambodza dzungli saviteel kus on meetrisügavused augud juhusliku paigutusega, või Lähis-Ida treppis kruusateedel. Ainus asi mis puudu on, on suure amplituudiga vibratsioon või mõni suurem laks, ja ongi kriitilisest kinnituskohalt murdunud. Üldiselt jääb mõni teine ots seda toetama raami katkemise juhul, niiet et päris tagarattale tagumikkupidi ei kuku. Lihtsalt tagumik vajub mõne kraadivõrra alla ja jääb kõikuma reeglina, saad parimal juhul veel vaikselt kuni esimesi keevituskohani sõitagi. Keegi kolleeg tegi oma GSiga just nii Kesk-Aafrika tuuril - viskas eide tagant paagi peale istuma koos muu varustusega ja lonkisid kahel rattal lähima asulani ära küll. Tema raami murdumine oli tegelikult tingitud krässist läbi suure augu, ent case oli sisuliselt sama.

Eks "kolmanda maailma võsateede" pikamaareisitüübid läbi praktika parandavad ja täiustavad neid nõrki kohti - reeglina tehakse sinna mõni suurem topelttoru ühenduskohtadele ja saab asi suhteliselt stabiilselt vastupidav.

Ehk teisisõnu - annab kooselu tekidada küll nende nõrkade kohtadega väga eduliselt.

Üksinda lindpriina enduurotades ei ole mitte mingit hirmu selliste asjade ees muidugi ka stock-rattaga.

Tsiklonaut

[kõrtsmikumolu]

Et siis tasuks külgmiste kohvrite kinnitused muretseda(või ise teha) sellised mis kinnituvad esiotsa pidi mootori kinnituste külge Omal kogemus puudub aga kohvri plaan on päevakorras.

[tsiklonaut]

Ei ole selliseid kohvrikinnitusi küll veel näinud siiani, mis juba mootori kinnitusteni jõuavad.

Netist teemakohastelt kodulehtedelt ja foorumitest on ilmselt erinevate raamide kohta mõningast tagasisidet saada.

Ühed parimad raamid ja ka alumiiniumkohvrid maailmas on eksootikareisiässa Bernard Tesch'i käsitsi tehtud variandid http://www.berndtesch.de/English/Racks.html - paksud, tugevad (rasked) ja robustsed, vististi ainsad milleüle omanikud ei ole virisenud mingist puudusest, niipalju kui minu sügavad otsingud sama probleemikohta tuvastasid. Touratechi'l on head kerged kohvrid (1,5mm Al) ja raamid (2mm jämedune toru) (mitte väga pommikindlad seega), hästi lihtsalt eemaldatavad kinnitused - ent seeeest suhteliselt nõrgad kinnitused. Kõik oleneb mida ja milleks tahad ühesõnaga.

Tasuks veel uurida: Happy Trails, Därr, Metal Mule, Vern, Hepco & Becker ja veel rida isekootud variante mis netis ringi liiguvad.

Plastidest on väidetavalt ühed parimad enduurole H&B Gobi kohvrid.
Paljud AT vuntsid eelistavad tavalisi Givi plastikkohvreid samuti nende hinna/kvaliteedi poolest.

Tsiklonaut

Et siis tasuks külgmiste kohvrite kinnitused muretseda(või ise teha) sellised mis kinnituvad esiotsa pidi mootori kinnituste külge Omal kogemus puudub aga kohvri plaan on päevakorras.

[tsiklonaut]

PS: Ja ei tasuks seda raami murdumise asja nüüd üle dramatiseerida. Pigem on tegemist harukordse ja ekstreem oludes esile tuleva nähuga enamus reisienduurode puhul. Siin lähieuroopas ja Eesti ilusatel kruusateedel kulgedes küll mingit vajadust raami tugevamaks tegemise ja eri-tugevate -kallite alumiiniumkohvrisettide järgi ma ei näe...

[Erz]

Tahaks ka natukene ikkagi veel teada AT'st. nimelt kuidas on praeguste omanike kogemused: head/vead. Kas ost vastab ka hinnale, sest hind siiski päris kõrge? Kuidas on sõita maastikul(loe rasket sorti kruus ja metsarada, mis ei ole päris mutt uppunud)?
Kas on masin suur näiteks 180 cm kutile või on vaja ikke pikemat säärt et rattaga hakkama saada?

Lihtsalt kogemusi tahaks teada, sest eestis ikkagi eesti olud ning reisima tahaks minna lähiümbrusesse mitte kõrbesse.

samuti kui varuosa on vaja läinud siis kas on muresid olnud?

kui suur on kütuse kulu ning tankimis vahe, et palju normaalselt ilma tankimata läbida saab?

Erti aka Erz

[hannes]

No mina enda omaga olen küll väga rahul. Tegu siis 1996. aasta mudeliga. Kogemusi küll palju pole, veidi üle 4000km millest tublisti üle poole on kruusateid. Ja peab ütlema, et mõnus on kruusa sõita. Ja metsarada ka. Samas peab tõsiselt arvestama ratta kaaluga. Ega temaga ikka väga hullata ei saa.
Maanteed mulle isiklikult üle 100 sõita ei meeldi, ehkki minekut on küll ja veel, piisavalt ka kahekesi.
Kütusekulu on ontliku sõidu puhul kusagile 5,5 kanti jäänud. Paagitäiega peaks siis 400 km vabalt täis sõita saama. Ise olen tanklasse juhtunud kusagil 390 kandis. Paaki pole päris tühjaks kordagi saanud. Kuni reservini on läbisõit nii 340 - 360 km kandis olnud. Välismaistest foorumitest on silma jäänud jutt, et kütusekulu tõuseb suurematel kiirustel drastiliselt, ulatudes koguni kuni 9,5 l-ni sajale. Pole ka ime, kuna 100km/h sõites on mootori pöörded 4500 kandis. Samas sealkandis on ka HJ ja NM kõige magusam osa.
1,8 m mehele peaks ratas üsna hästi sobima. Mina olen lühem ja saan ka hakkama. Samas Kõrtsmikumolu on minu meelest "natuke" rohkem, kui 1,80 ja sõidab ka. Tema arvamust peaks muidugi temalt endalt küsima.
Remonti ei ole vaja siiamaani teha olnud. Aga tsikkel on küllaltki levinud ja oli veel mõnda aega tagasi tootmises. Ei usu, et pulkade saamine meeletult keeruline on.
Sõnaga, mina olen oma rahapaigutusega üliväga rahul ja julgen teistelegi soojalt soovitada.

[sokk]

Ma küll Twini kohapealt alles algaja, Tallinna ümbruses teinud vaid mõned tiirud paari päeva jooksul ja ainult paarisaja km-i jagu läbisõitu siin. (Euroopast tuldud küll tagasiteed u. 1500 km-i, aga see ainult mööda baane ja kiirteid ning väga justkui arvesse ei lähe ) Paarile küsimusele püüan siiski vastata.
Hinnad on neil, jahh, suhteliselt kõrged kui arvesse võtta läbisõite ja valmistusaastaid. Ise kipun oletama, et asi on osaliselt kinni sellest, et Honda seda mudelit enam ei tooda ja kasutajatel ei ole kuskile "edasi" minna: Varaderosid ja suuri GS-e peetakse liiga rasketeks ja sohvadeks, KTM-d on liiga hardcored ja Transalp jääb kahekesi ja pakkidega matkates pisut väikeseks. Selline on minu jaoks üldine mulje, mis võrku kammides on jäänud... Teine põhjus kõrgeks hinnaks aga kindlasti töökindlus ja lai kasutusala. Olen oma Twinile andnud pisut nuusutada nii kruusa- kui ka keskmisest viletsamat metsateed ja suurt muret ei paistnud olevat. Aga, nagu eelpool öeldud, olen alles väägagi roheline, mis puudutab asfaldilt mahapööramist. (Ratas on ka roheline ) Twin on raske - kuivkaal 205 kg, lisame 23 liitrit bensiini, 3 liitrit õli, pisut ülekaalulise ja täiskasvanud eesti kodaniku ning minul karjääri mürama asja eriti ei ole.
Pikkust on mul u. 183 cm ja mõlemad jalad (kannad) vägagi kindlalt maas. Varuosa peaks ikka saama, käisin eile Bikeworldis ja tellisin siduritrossi, pidi järgmiseks kolmapäevaks (ehk siis nädalaga) kohal olema. Euroopas (ja mis meie jaoks oluline - ka Soomes) levinud ratas, usun, et varuosa probleemi ei tohiks tulla. Kui rahakott puuga seljas, võid Touratech'ist tellitud toodetega ehitada Twinist tõsise kõrbemonstrumi. (Kui mälu ei peta, sai tsiklile külge ajada bensupaake kogumahuga 71 liitrit! )
Kütusekulu ei oska hetkel väga adekvaatselt kommenteerida. Tagasiteel Saksast kolme kohvriga, kiirused kõikusid 90-st 140-ni (valdavalt siiski 110-ringis) ja enamalt jaolt sirge ja tuim maanteesõit - vist oli 6 liitrit ja peale selle. Eestis olen korra paagi täis pannud, järgmine tankimine seisab alles ees ja siis näeb mis ta "meie" bensiiniga teeb.
Aga jahh, tundub tore ratas olevat. Jätkuks vaid rohkem aega...

terv, sokk

p.s. Erz, sa Tallinna inimene? Pane huvi korral es.

[kõrtsmikumolu]

Mh! Tahtsin ka tarka panna aga juba puha ära öeldud. Lisaks veel seda, et olen kütuse kuluks ka alla viie saanud, kui ainult mööda asfalti tiristasin ja taga väike hammakas oli. Samas olen paagi ka mingi paarisaja kildiga kuivaks saanud, seda muidugi metsas.
Maantee sõidul on plussiks matkaklaas, mis tsipa kõrgem, kiiver seisab puhas ja soem on ka.
Mis hullamisse puutub, siis olen ta paar korda ära ka uputanud. Kaks võimalust, kas olen mina nõrk või ratas raske aga sopa seest annab teda ikka välja tirida.
Hinnast. Alternatiiv oleks minu jaoks matkaratas + enduurokas, mis tuleb igal juhul kallim

[Habanero]

Olen omanik ühe suve. AT on aatast 1994 ja 50k odomeetril. Olen ülimalt rahul, kuna pole siiani olnud ühtegi tõsisemat probleemi. Samuti rahul ratta dünaamika ning kasutusvõimalustega. Raskus on rattal küll suur, kuid siiani olen temaga ka rasketes (kruus, muda, rannaliiv) tingimustes hästi hakkama saanud. Selle raha eest paremat, sama funktsionaalset, ratast ei leia. Lähim konkurent võiks olla BMW R...GS seeria, mis on täiesti teine hinnaklass. Teine valiku põhjus on varuosade saadavus ja hinnad. Enamus netiikaubamajadest on võimalik leida kõiki kulumaterjale ning samuti mootoridetaile ülimalt soodsate hindadega. Eestist võib tellida vaid üksikuid osi, kuna transpordikulu teeb need soolasemaks, kui kohalikud hinnad. Üheks miinuseks võib rattal lugeda ka istet, mis veidi kõva ja korraga pikka otsa ei võimalda sõita. Peaks laskma selle sadulseppadel ümber teha.
Kütusekulu on 5-7 liitrit olenevalt koormusest. Keskmine 5,5 üksi sõites.

Esinenud vead:
1. Siduritross, mille parandasin uue trossi asendamisega vanasse kõrisse.
2. Kinnijäänud tooretross ja -klapid. See neil tüüpviga.
3. Termostaat. Uskuge see mootor läheb soojaks, kui termostaat on korras.

Tüüpviga pidi olem ka elektriline bensiinipump, mille kontaktid pidid ära põlema. Viga pidi esinema 40-50k vahel. Soovitan pumpa tühjalt mitte käitada ja aegsasti paak reservile keerata. Ise pole seda viga veel täheldanud ja hoian 8mm torujuppi sadula all, millega saab paaki vabajooksu peale ühendada, kui see peaks juhtuma.

Edu teile, võiks kunagi mõne metsaotsa koos teha.

[Erz]

Suured tänud Sokule kes oma AT ka mulle katsuda andis ning seda oma silmaga nägin. Ikka hoopis teine mis pildi pealt. Suur tänu veel kord.
Samuti tänud kes kirjutanud oma kogemustest. Nüüd vaja veel silmad kõrvad lahti hoida ja maad kuulata. Võibolla juhtub isegi, et suure kiidusõnade peale jällegi üks AT eestise tuleb. Lootma ju peab:)
Kuigi ei ole neid üldsegi turul pakkuda
ei teagi on see hea või halb

loodame et kunagi saab ka ratast kruusal proovida ning ennast lenksu tagant leida.

[Habanero]

Üks on siin auto24 igatahes müügis:
http://auto24.delfi.ee/kasutatud/auto.p ... 1124364133

[Piipz]

kuule habanero sa küsi ta käest neid kohvreid

[sokk]

Nonii! Sai oma Twinile esimene "tuuning" ka tehtud. Ehk on mõnel veel huvi sama asi ette võtta (kui ma just päris viimane pole kes asja teoks teinud). Nimelt jalatappidel olev kumm on hõlpsasti eemaldatav poldi lahtikeeramise teel ning sealt alt paljastub keskmiselt adekvaatne hambuline jalatugi! Väga abiks asi sügisvihmade- ja pori saabumisega seoses. Rääkimata muidugi võidetud lisasentimeetrist, mis isteasendi veelgi mugavamaks teeb, kuna jalgu vähem konksus peab hoidma.

võiks kunagi mõne metsaotsa koos teha.

Motosügis tulekul, võiks proovida teha koos üks ots sinna ja üks tagasi?

terv, sokk

[Erz]

Kuigi AT'd veel ei ole aga koos võin sõita küll, sest sinna minek nigunii plaanis:)
See üks rahulikumaid ja paremaid üritusi aastas:) Aga loodame, et 100cc nii palju ei loe et Pegasoga järgi ei jõuaks:P

[sokk]

Kõrvetasin oma bentsupumba sisse! Panen selle siia kirja kahh, et äkki keegi teine jätab sarnase lolluse siis tegemata. Rattal on peal siis originaalpump, mille töökindluse kohta palju häid sõnu ei kuule ja mis ei salli "tühjalt löömist".
Kui ratta parklas seisma jätsin, oli kütusetase paagis selline, et varsti-varsti tulnuks kraan reservile keerata. Kuna ratas toetub parkides vasakul asuvale küljejalale ning bensiinikraan on paagi paremas servas, võib igaüks ette kujutada, kuidas paikneb sellisel juhul paagis oleva bensiini tasapind kütusekraani suhtes. Peale pooleteistnädalast sõidupausi mina selle peale ei tulnud. Käivitasin ratta küjejalal. Eks ta siis niikaua popsus kui karbussis bentsu oli ja seejärel vsjoo. Eks ma kahtlustasin pumpa kohe alguses ja tasapisi hakkas ka selginema, miks pump otsad võis anda. Tõstsin ratta keskhargile ja pöörasin kraani reservile, et kuiva pumpa niisutada. Hilja muidugi.
Ühtlasi sain rikkamaks kogemuse võrra, et tegelikult saab pumba kätte ka küljeplasti eemaldamata ja paaki tõstmata. Ainult see kraani pöördlüliti pikendus tuleb ära võtta, siis saab juba ligi.
Olge teie targad!

terv, sokk

ps. to Habanero: Kui kiiresti- ja kui soojaks see mootor siis korraliku termostaadiga läheb? Mul liigub temp. näidiku seier napilt-napilt "norm" sektori algusesse. Seda vist liiga vähe?

[kõrtsmikumolu]

Huvitav. Mul ei lase käimagi panna kui küljejalg all on.
Aga bens kipub mul ka miskipärast garages otsa lõppema. Siiani kahtlustasin ämma aga paistab vist margi viga olema

[sokk]

Huvitav. Mul ei lase käimagi panna kui küljejalg all on.

See küll imelik. Kas sul on 04 või 07? Minu 07 (95 a.) seda küll sallib. Kui aga käik sisse lükata ja küljejalg väljas, siis jääb mootor vakka. See turvalukk peaks oma impulsi saama vist neutraaliandurist. Oletan seda seepärast, et mul too andur pisut kulunud/väsinud ja armatuuris neutraalituli alati ei sütti, hoolimata sellest, et tegelikult vabakäik sees on. Sellisel juhul ei lase minulgi starterit anda.

terv, sokk

[kõrtsmikumolu]

Ahaa! Siis on mul sama viga, sest neutraalituli jubib küll. See neutraaltule andur on natsa kehva koha peal ka, sinna veab ketiga soga vahele kui sopa sees käid.

[Gotham]

Kõrvetasin oma bentsupumba sisse! Panen selle siia kirja kahh, et äkki keegi teine jätab sarnase lolluse siis tegemata. Rattal on peal siis originaalpump, mille töökindluse kohta palju häid sõnu ei kuule ja mis ei salli "tühjalt löömist".

Tere, värkse AT omanikuna olen ka juba kokku puutunud bensiini pumba tõrgetega. Tegemist ka orginaalpumbaga, mis ühel hetkel lihtsalt lakkas töötamast. Kuna tegemist on väga lihtsa pumbaga, ei saa päris hästi aru mida sa seal sisse põletasid. Vaevalt, et solenoidi - enne oleks igal juhul pidanud kaitsmed läbi lööma. Tavaliseks mittetöötamise põhjuseks on pumba lüliti kontaktide ärapõlemine. Viimast põhjustab elektrisäde, mis tekib lüliti ümberlülitudes. Kui kontaktid põlevad piisavalt lühikeseks, tekib olukord, mil lüliti enam ei lülitu ümber ja kontaktid võivad kokku põleda. Normaalsel juhul peaks kaitsme ennem läbi lööma.
Üks bensupumba parandamise õpetusi on järgmisel URL-l:
[/img]http://www.xrv.org.uk/media/fuelpumpXRV750.pdf
Ise parandasin pumba, kasutades käepäraseid vahendeid. Kontaktid (vt ülaltoodud ULR-lt joonist lk.4.) puhastasin viiliga, mis leidsin küünelõikustangide küljest. Kuna kontaktid olid kulunud liiga lühikeseks, et toimuks ümberlülitus, leidsin ümberlülituseks õige kõrguse tõmmates näpitsatega pumba südamiku vinna ja teise käega lükkasin lüliti kangi(joonisel tähist. L) niikaua kui toimus ümberlülitus. Väänasin vedru (joon J) mööda risttelge teise kontakti suunas veidi kõveraks - viimast oli ka enne juba tehtud. Järgnevalt panin 4-5 kihti hõbeteipi J-kontaktist paremal asuva kummipuksi külge(hoidmaks kontakti J vajalikul kõrgusel). Viimast saab eemaldada, tõmmates teda enda poole soonest välja.
Kõik tagasi omale kohale installeerinud, proovisin näpitsatega pumba südamikku tõmmates, et kas ümberlülitus toimub. Veendunud, et kõik toimib panin pumba tagasi omale kohale ja arvan, et kestab veel tükk aega. Mainitud tegevus võtab aega ca 20 min.
Lingiga näidatud õpetuses näidatakse kuidas kaotada kontakte sööv elektrisäde pannes kontakti vahele relee.
Arvan, et orginaalpumpa on võimalik kasutada niikaua kui kummimembraan vastu peab - aegajalt pisivigu(lülitit) parandades.
Kui kontaktid on täiesti ära põlenud on mõistlik uued neetida. Endal plaanis lasta kontaktid treida tsirkoonium-pronksist, mida kasutatakse punktkeevituse elektroodide tegemisel - arvan, et kestab vähemalt 10x kauem kui praegune kontakt. Veel ühe võimalusena näen mikrolüliti paigaldamist ülemise kummipuksi asemele. Ei ole momendil täpsemalt uurinud nende vastupidavust ja mõõtmeid.
Seda, et pump ei salli tühjalöömist võib selgitada sellega, et tühikäigul tühjalt lüües toimub ca 5 lööki sekundis, bensiini pumbates aga ca 10 lööki minutis. Seega toimub kontaktide kulumine ca 30x kiiremini.
Paljud soovitavad kasutada el. pumba asemel Mikuni vaakumpumpa, aga olen foorumitest lugenud, et päris mitmetel on tekkinud tõrkeid kuumade ilmadega, mida ka Eestis aeg-ajalt võib kohata.

Ühtlasi sain rikkamaks kogemuse võrra, et tegelikult saab pumba kätte ka küljeplasti eemaldamata ja paaki tõstmata. Ainult see kraani pöördlüliti pikendus tuleb ära võtta, siis saab juba ligi.

Mina ei pidanud peale pumba küll midagi ära võtma. Et rohkem ruumi tegutseda võtsin ainult voolikud küljest.

->Sitas saia tehes

[hannes]

Vaakumpumba suurem probleem tekib mägedes, kus rõhud teised, kui meie kõrgustel. Mitmed on kurtnud, et üle 1500m kõrgustes saab sõita vaid siis, kui paagis rohem bentsu kui pool. Ehk siis bents jookseb ise peale ja pumpa vaja pole.

terv!

[kalle]

Kui kiiresti- ja kui soojaks see mootor siis korraliku termostaadiga läheb? Mul liigub temp. näidiku seier napilt-napilt "norm" sektori algusesse. Seda vist liiga vähe?

Torgin seda teemat pooleldi OTga sorry. selle näidiku tõlgendamisega on ka vahest lood. Toon siin näiteks oma ST1100. Tänu kaetud mootorile saavutab see töösooja kiirelt, samas hoiab end norm piires lausa uskumatult hästi, mille üle tundsin suurt heameelt nt Hispaanias mitmeid päevi 45 plusskraadiga sõites, kus polnud mingeid probleeme.

Aga.. näidik näitab sel Hondal nt sedasi, et maanteel on see ka pidevalt pärs normi alguses (kuigi temp ilusti normis, mul ka lisatempmõõdik peal) aga kui veidigi linnas sõidad, siis tõuseb kiirelt normi sinna osasse, kus ventikas sekkub (linnas, eriti suvel on vent päris tihedalt töös, kuigi nagu juba mainitud on temp vägagi kontrolli all) samas kui veidigi hoogu saab, liigub näidik väga kiirelt taas algusepoole tagasi. Nt istud ummikus ja vent käib aegajalt ja näidik norm alas üle keskmise... siis saad liikuma ja piisab väga lühikesest ajat maanteekiirusel, kui näidik taas nor osa alguses. mulle tundub, et nii kiirelt kogu särk siiski temperatuuri ei vaheta:-)

Eks vist olene, kust näidik oma andmed võtab.. STl nt päris termostaadi korpuse kõrvalt.

Kk

[NB]

Transalpil jahtub ka mootor kiirelt maha, kui veidikene maanteekiirusel sõidad. Eks see ole tingitud kahest radiaatorist ja jahutusribidest silindril. Sellel mootoril ju põhimõtteliselt nii vedelik kui õhkjahutus

[ilmar]

Üleeile tulin transalpiga Tartust Tallinna, temperatuuriosuti ei liigutanudki. AT'l peaks vist enam-vähem samamoodi olema, see osuti on seal pigem ülekuumenemisindikaator. Külma kohta ei ütle ta midagi. Kui mootor ilma tooreklapita normpööretel tiksub, on järelikult soe.

[hannes]

Minu tsiklil soojenemise/jahtumisega sama pilt, mida Kalle kirjeldas.
Bensiinipumbaks on keegi eelmistest omanikest Pierburgi toodangu installeerinud. Ei tea, kas peale originaali minestamist või preventatiivse tegevusena.
www.africatwin.de lehe FAQ osas ja sama lehe foorumis otsides jäid silma lahendused, kus kasutatakse originaali remonti, Mikuni vaakumpumpa või Pierburgi elektrilist pumpa. Kes saksa keelest aru saab, võib siit juurde lugeda.

terv!

[sokk]

Kuna tegemist on väga lihtsa pumbaga, ei saa päris hästi aru mida sa seal sisse põletasid.

Nojahh, dramatiseerisin pisut asja üle kui kirjutasin, et "sisse põletasin". Lihtsalt pump lakkas töötamast ühe mõtlematu teo pärast ja seepeale jäi sõit tegemata. Viga oli oletatavasti selles, et tühjalt lüües olid kontaktipinnad sedavõrd kuumenenud, et üks kontakt (ülalpool lingitud joonisel J) oli selle kummist tugipuksi külge kinni jäänud. Ja kõik! Õues on pime (tegevus toimus parklas), aega ei ole, et minna koju lambi järgi ja hakata pumpa maha võtma. Vea kõrvaldamine paar päeva hiljem oli kukepea: pump maha, kontaktid (samuti küüneviiliga ) puhtaks ja valmis! Nüüd jälle töötab.
Tegelikult on mul garaazhis riiulil Pierburg'i pump. Mõtlesin, et tõstaks talvel selle rattale peale ja veaks originaali varuna kaasas kui mõni pikem sõit ette peaks juhtuma. Pierburgil on aga ühendusklemmid täiesti lagedalt väljas, nii et sinna tuleb mingi vett tõrjuv lutt peale nuputada. Siinkohal küll ptüi, ptüi, ptüi, aga muus osas aga ei tohiks pumpade vahetus isegi teel olles ja väheseid tööriistu kasutades keeruline olla. Voolikuid kah pisut ringi tõsta ja modifitseerida ning...

terv, sokk