Kas mototööstus on suremas...

[Tort]

Aastatel 60-80 oli tsiklihobi meite maadel ajendatud sellest, et tsikkel oli esmalt tarbeese. Noorematel inimestel ei olnud võimalik muud moodi vabadust tunda, kuna autosid ei olnud võimalik soetada. Tsikliga käidi maal talvel kooliski jne. Seejärel sai sellest ka hobi, kuna oma ratast oli ju vaja pimpida ja kiiremaks teha. Tänapäeval aga saab iga 18-aastane omale lubade saamise päeval või varemgi auto osta. Kui lisada veel, et selle aja vanaisad ja isad hakkavad vaikselt ära surema, ega siis (linna)noor ei pruugigi ise tulla selle peale, et võiks tsikli soetada. Targem on kellegi muti C-klassi mersuga Pärnusse tõmmata, ise tagapingil Breezerit või mõnda muud värvilist jooki rüübata. Kellegi aia taha pole ka vaja suvalisel hetkel minna, sest kõigiga saab telefonis suhelda.

Teisalt, suurem osa tsiklirahvast on järelkasvu puudumises ise ka süüdi. Just seetõttu, et soovitakse mingite kasko-, liisingu- ja vilesid täis laotud ratastega sõita. Vaja osta kallis ülikond, lisatuuleklaas, gps-mount, kohvrid, uuendada kaardid, sättida üles BT-HF, vahetada tuled LED vastu jne. Ja siis kui kogu see Dakari varustus on valmis pandud, siis saab äkki Valklasse ujuma sõita vms. Puudub igasugune tsikliromantika, vaid tsikkel on tüütu tillipikendus. Mis point on sellisel üle-relvastumisel? Ükski noor ei viitsiks taolise asjaga tegeleda, et päevad läbi peab netist asju vahtima ja raha koguma ja lõpuks saab mingi uue ihaldatud gadgeti, millega siis teiste õllekõhuga keskastmejuhtide ees eputada.

Seevastu rollumehed on täna ka seal, kus vanasti. Ehitavad oma võrre ja sõidavad kõik suved läbi, sest neil pole muud võimalust liigelda.