Kuidas sõiduhirmust üle saada?

[Pihelgas]

mulle meeldib selline hirm ajan meelega asja nii kaugele, et sõnadele peavad ka teod järgnema ja siis hakkab põnev osa.

seletan veits lahti:

kogemus sama nagu eelkõnelejal. kevadel kui tsiklit veel polnud, tegelt polnud otsest plaani ostagi, sattusin Kaiaga Motodepoosse. Ja seal seisis FJ. Kuna me tegelikult olime teel mööblipoodi ja juhuslikult põikasime depoosse sisse siis võttis paar tundi aega, et teisel korrusel riiete vahel Kaiale selgeks teha miks ma just praegu tsikli pean ostma. Seesmiselt olin ma selleks ajaks ärevusest juba päris läbi, sest 1100cbm oli midagi enneolematut minu kogemuste hulgas. Senine viimane kogemus oli 250cbm krossi CZ, bikega polnud ma kunagi sõitnud ja 1100 tundus vapsee üle mõistuse. Seal poes proovisõidu võimalust teatavasti pole - Marek paneb käima ja sõidab paar korda silma all. Hääl on rattal mõnus ja mõtte peale, kuidas ise rattaga hakkama saada ütles katus hääd aega.
Peale vormistamist istusin selga ja oh imet ei surdki kohalt võttes välja (kartuses, et rohkem gaasi andes tõmban üle ) sõitsin depoo hoovilt välja ja tegin vasakpöörde. Kohe sõitis vastu teine tsiklist ja tõstis tervituseks käe. Kuna ma olin 50dat meetrit ratta seljas ja parasjagu liipritel ei söandanud ma käppa tõsta vaid noogutasin viisakalt. Siis tuli sirge ja koos sellega valgus nagu uus elu ülevalt minu sisse. Mõistlikku juttu sellel päeval vist minu suust ei kuuldudki. Igatahes on selliste hirmude ületamine ääretult lahe väljakutse