Koonerdamine või kokkuhoid?

[Ardilla]

Mina oskan rääkida vaid enda isiklikest põhimõtetest.

Rehvid:

Rehvid peavad olema head. Praktika on näidanud, et igasugune Maxise laadne kõnts ei sobi kuskile olen oma silmaga näinud kudas ta ribadeks mõraneb. Rehvide valikul (mis oleneb väga selgelt sõidukist) lähtun printsiibist, et rehv peab olema korralik. 5 + a rehv, isegi kui tal on veel mustrit läheb mul nurka. Kui rehv on kantis, läheb nurka. Gixeril ei aja taga kilomeetreid vaid konkreetselt pidavust, olgu siis 5000 km-i 10 000 km-i asemel aga rehv peab pidama. Hetkel on all Dunlop Sportsmax 2 hed. Täitsa hea pidavusega rehvid. Kuna sõidan valdavalt kuiva ja selell rehvil on head pdiavus omadused siis saidki need alla valitud, alternatiivina kaalusin qualifaierit võo Mishu pilot midagi aga hind oli Dunlopil väga hea ja siis sai nee võetud. VZR-ile läks hetkel Mezeler-i maraton ultra, eks näis kudas ta vastu peab aga praegu väga ok. Mis on moraal. Rehv on see mis mind teel hoiab ja ma ei taha, et see mind alt veaks. Olen kanti sõidetud rehvi ja oma puudulike kogemuste pärast ennast külili pidurdanud + siis näinud neid maxiseid mis punktist a punkti b sõites ära mõranevad. Ning lisaks ka kogemus, peale seda kui Pirelli Diablo Stradad alt viskasin ning Dunlopi sportsmaxid alla lükkasin muutus ratta juhitavus pea 80%. Hoopis teine ratas kohe.

Kuluosad:

Kuna nii naljakas kui see ka ei ole aga OEM jupid ei ole Aftermarket juppidest tihtipeale kallimad, siis tihti lähen lihtsalt Ramosse ja tellin sealt. Variant 2, loen tagasisidet ning võtan juppe poodidest mida rahvas usaldab: Streetmoto, Motodepoo näiteks. Ma lihtsalt ei ole piisavalt rikas, et kaks korda ühte ja sama asja osta.
Üritan säilitada common sencet. Samas kettad olid 100 euri odavamad Streetmotos kevade soodukaga. Siis ei jäänud valikut Olen nendega rahul. Muide ma jälgin alesid. Tithi saab aledega väga head jupid odavate juppide hindadega.

Georg kirjutas kõrgemal selle kohta väga ilusti.

Odavad asjad e-bayst onennast tihti tõestanud negatiivselt ning olen pöördunud tagasi OEMi või OEM-i hinnaklassi juurde. Näiteks heeblid. E-bay ilusad heeblid vedevad mul garaazhis, sest nad ei ole mugavad. OEM-id on palju ergonoomilisemad. Las siis vedelevad, tagavaruks. Või äkki teen mõnele normaalsele tsiklistile kingituse, kellel on vajadus, aga majanduslikult ei võimalda. Näiteks toetan mõnda tudengit heeblitega

Ei julge endale panna alla Hiina afteka tuunikaid mis on otseselt seotud sõiduomadustega. Näiteks 20 eurist rooliamorti. Ei taha kohe mõeldagi mis saab kui see peaks mingil põhjusel kinni kiiluma. Sama käib ka slaiderite kohta, millel on pandud kaasa vale klassi poldid. Või sumps mis põleb seest välja heleda leegiga

Oelen võtnud endale suuna ja põhimõtte, et ratas peab olema tehniliselt ohutu ja ergonoomiline. Seda kahjuks ma ei saa tagada liiga odavate juppidega. Mitte, et ma siin nüüd tahan ennast kudiagi kiita, et kui tubli ja rikas ma olen, ei mitte seda(kaugeltki mitte, paljude asjade jaoks ma pean kogu talve koguma, et enne hoooaja algust vahetatud saaks) vaid minu sõnum on hoopis see, et ma ei taha kaks korda maksta või viga saada. Pealegi kui OEM jupp maksab sama palju siis võtan selle, sest ta on inseneride poolt sellele rattale ette nähtud. Siin ei räägi ma kindlasti mitte performence või tuuning ratastest. Vaid konkreetselt enda igapäeva põhimõtetest. Samuti ei lase ma asjadel elade viimase piirini, vaid pigem üritan ennetada ülekulumist. Sõit peab olema nauditav. Lisaks on mul see obsessive compulsive desorder