Honda Transalp 1992 ranel

[ranel]

Vahepeal pole jõudnudki oma remondiblogi täiustada.

Ei tea, kas minu ratta eripära, aga keti pingutamine nii, et võlli kinni keerates ära kisub ratta kõveralt alla ära. Kopeerin teise ratta pealt lahendust ning ostsin ühe poldi alla käiva konksuga seibi juurde ja nüüd saab kenasti tagumist ratast paika panna. Tehasest siiski on jooniste järgi üks ette nähtud.

Lühidalt peale seda kui mootor sai kokku peale pandud, siis tagumise rattaga rapsides suutsin kronsteinile viga teha, sest hakkasin kokku keerama, aga sälgust oli vahepeal välja läinud ning seda ei märkand. Testsõidul sai igaks juhuks pisikese hoo peal elu eest tagumist pidurit sõkutud ning tulemus oli näha. Lammaritest otsides tuli välja, et ma pole ainuke loll olnud, kusagilt saada pole ja ainus lahendus oli kokku tagasi keevitada. Õnneks Agitos tehti see töö kenasti ära. Ka tagumine piduriketas sai viga, kuid kuna nii kiiresti polnud uut saadaval, siis väänasin sirgemaks ja oli vähemalt kasutatav. Sai veel eelmise omaniku lollus ära likvideeritud piduritulega ning see töötab ka nüüd kenasti.

Peale seda tõrget sai lõpuks teele esialgse plaani suunas. Venemaal läks aga kett katki ning seetõttu reis oli lühem plaanitust. Lisaks selgus, et masin siiski põletab õli. Küll aga hakkab seda tegema kusagil mudas mütates või siis suurtel kiirustel, kui masin läheb üle 5000 rmp. 4300 km peale läks umbes 1,5l õli. Võrreldes varasema õlipõletiga suur samm edasi.

Reisilt tagasi jõudes oli siis plaan ka ülekannet muuta(kiirteedel suht rõve sõita) ja tagumine pidur siis tiptop korda teha.

Piduriosade osas oli kõik kena, aga varuosademüüja programm arvutas keti pikkuse valesti.

Hiljem ise käsitsi üle arvutades sain 115,3 lüli, müüja pakutu oli 114 lüli. Õnneks sain kenasti ümber vahetada ja läks siis 116 lüli kett asemele.
RaulK siinsest foorumist laenas neetijat ning nii uus kett külge saigi. Igaks petteks on nüüd alati lukuga ketilukk ka kaasas.

Uus ülekanne on nüüd rattal 15:42. Paberil sai erinevaid versioone arvutatud, kuid tundus kõige mõistlikum variant pöörete ja kiiruse seisukohalt arvestades, et üritaks siiski enamus asfalti sõita ja kiirust hoida maanteel _105kmh. Kui varasemalt oli 95kmh GPS järgi _4800rmp, siis nüüd on 106 kmh _4800rmp. Maanteesõit muutus oluliselt mõnusamaks. Maastikul on küll kehvem natuke sõita, aga muus osas kaalub üle.

Tundus, et ratas hakkab juba valmis saama, kuid eelmine nädalavahetus TET-i sõites tuleb välja, et kohvrite raami kinnitus oli järgi andnud. Taas mingi tore sulam, mis ei pandu, vaid murdub. Keermelatt oli küll raamist läbi aetud, kuid ühelt poolt on täiesti puru ja teisel pool on näha mõra.

Kuna plastkohvritest hakkab vaikselt villand saama (nende ehitus ei soosi maanteel kõrvale pööramist), siis varasemalt olin nagunii ära ostnud siitsamast foorumist alumiiniumist kohvrid. Venemaal lagunes paagikott ka ära, kuid õnneks oli see veel garantiiga kaup, läks Loiuse tagasi, kanti raha tagasi ja sain sama asja uuesti osta juba korraliku soodukaga. Soovitan soojalt, sest Loiuse saadab kulleri kaubale järgi ja garantiiprotsess on kliendi jaoks tasuta. Vähemalt mul oli. Korraga võtsin juba Scottoileri vaakumi baasil ka juurde, kuna arvestades selle aasta vihmaseid ilmasid, siis ei jõua enam seda ketti õlitada, arvestades kui kiiresti vihm ketiõli juba maha peseb.

Aga noh, et igav ei hakkaks, siis edasised plaanid teha taha uued kohvriraamid, ette kukkumisrauad, põhjakaitse, keskharki ümber teha, Scottoiler peale ning karpad tiptop korda saada.