Mootorratturite reisikirjad

[urmas66]

Aastaid tagasi kui kogu Soome-Eesti vaheline kabavedu käis üle venemaa(97a talveni),sai iga nädal seda vahet 2x uhatud.Eks ikka leidus juhuseid,et miskit oli puudu,miskil paberil oli auto või haagise nr valesti,tolli tempel kuskilt puudu jne.Samas kõik asjad sai ikka kohapeal ära lahendatud.Oli ka juhuseid kui autot hakati konfiskeerima ,aga kuidagi sai ikka sellele lahendus leitud.Vahel oli see isegi nö väga kallis(kodust Kuressaarest käis keegi raha juurde toomas isegi),aga kui auto nn trahviplatsile viidi,siis oli tagasi saamine lootusetult keeruline ka siis.Oli palju eesti autosid,mis võetigi ära,sest auto viidi trahviplatsile ja kaevata polnud tol ajal kellelegi.Kui õnnestus ise seda platsile viimist vältida(maksta kellegi),oli lootust ka millalgi minema pääseda.Tõenäoliselt on need asjad seal maades ka täna samamoodi.

Mina oleks selle valgevene juhtumi puhul ilmselt proovinud saada kaubale,et lähen tagasi sinna piiripunkti,kust sisse tulin ja ajan asjad seal korda.Kuradile see edasine puhkus,see oleks ilmselt kiireim ja odavaim lahendus olnud.Või kui tõesti midagi rääkida ei oleks andnud,siis oma tuttava ajakirjaniku sinna kutsunud,aga ikkagi ise sinna ootama jäänud.See oleks ka neile seal piiripunktis ääretult tülikas variant olnud,kui sa seal töllerdad.Tihti tekkis minul probleemile lahendus vahetuse eel ehk uuele vahetusele ei tahetud mingit paska edasi anda ja saadi ikka mingile kokkuleppele.Sama loogika kehtis ka veel Eesti-Läti piiril kuni selle toimimise ajani,mis polnudki ju väga ammu.
Natuke mõtetu on muidugi targutada,kui ise seal ei olnud,aga jääda lootma mingile euroopalikule asjaajamisele neis maades, on ka väga sinisilmne.