Tänavalegaalne ringrajaratas

Kasutaja avatar

KIBU
Postitusi: 970
Liitunud: 04 Veebr 2004, 21:56
Tsikkel: Husqvarna 701, TE300i, FC 450
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 38 korda
Tänatud: 70 korda

Re: Tänavalegaalne ringrajaratas

Lugemata postitus Postitas KIBU »

Mõned aastad tagasi sai nii mõnegi algajama rinkaratta juures ninapidi oldud ja endalegi tehtud seega tuletan meelde niipalju kui tuleb. kuigi omalajal sai c klassi tehno reeglite koostamisel lähedal oldud siis ega ma neid enam ei mäleta ja mõned aastad on möödas kah sellest ajas ehk vahepeal võivad need ka muutunud olla seega ärge minu jutust lähtuge, kas lubatud või mitte.
esiteks muudaks ratta kukkumise odavamaks niipalju kui saab. pealt maha originaalgondel ja klaasplast asemele. tihti saab ka kombineerida. näiteks saba jätad originaali lihtsalt numbri, tuled jne küljest ära. mina sõitsin kah tänaval ja seepärast oli mul tehtud paigaldusalus kus number, mingi universaalne tagatuli, suunakad komplektis mis kõik ühe raami küljes ja tsiklile kinnitus kahe poldiga. küljest ära-külge käis paari minutiga. esituled olid mitu hooaega rinkagondlisse uputatud luubid mis reaalselt ka valgustasid. paljudel oli mingi universaal esituli lihtsalt eemaldatava kinnitusega. esisuunakad olid peeglite sees ja need kinnitusid kah läbi rinkagondli ninaraami külge paari poldiga. Oem teise ninaraami ostsin kuskilt katki kukutuna olematu hinnaga ja keevitati kokku. veits jäi kõver aga rajagondli all oli ok. kuna mina ostsin juba valmis ehitatud B klassi ratta siis jäi seda vaid nö kohendada. ehk et mul olid kaasas kohe päris rooliamort, PP-Tuningu jalarauad ja lenksud. ütleks et tegelt lenksusid vaja ei ole aga enne tasub vaadata oem saadavust ebayst ja hinda ja ka kohe tagavaraks osta üks jooks. :) kui tuuning lenksul saad peale puruks kukkumist vaid toru vahetamisega asja korda veerand tunniga siis oem puhul pole neid kunagi võtta kuna on suht minev kaup :). originaal eeblid tasub vahetada lühemate või pigem keeravate vastu et kukkudes ei lõhuks. esipiduri eebel vastu maad käies lõhub vahest ka pumba. Tuuningjuppe (jalarauad,lenksud) ostmisel ärge lähtuge ainult ostuhinnast vaid ka või pigem varuosade kättesaadavusest vahetatavusest. Jube mugav on helistada näiteks Korkele poodi reedel peale trennis käblamist, et ole hea võta need ja need riiulist kaasa kui rajaäärde tuled. laupäeval oleks uued jupid küljes.
osadel ratastel on saada sabaosa mis kõva istumisalusega. olenevalt tüübist toob tihti ka isteasendi kõrgemale mis avaldab sõiduasendile positiivset mõju nagu ka madalamad lenksud kuid vahest ei sobi jällegi üldse sõitja eelistustega (tark ei torma enne valib)
Väga paljud otsivad taga just kasutatud gondleid mõistagi hinna pärast. tegelik elu on aga näidanud et gondlitel on oma eluaeg ja lõpmatuseni neid väntsutada või parandada ei saa. liiatigi klaasplasti korralik parandamine ei ole nii lihtne kui enamikule tundub. korralikult teha lastes on uus jooks mõistlikum kui vana parandamine kohe kui mingid jupid on päris küljest murdunud. omalajal sai erinevaid gondleid lapitud oluliselt rohkem kui äge ja mõistlik oleks olnud ja seepärast soovitan osta uued või kukkumata igal juhul kui ka värvkatte kvaliteet oluline on ja värv kalli raha eest selga lastakse. muidugi saab klaasplasti tööd ka õppida ja ise tehes arvesta vaid märkimisväärse ajakuluga. aga kui ilus ei pea olema siis vaata vaid ei liiga raskeks pole parandatud :) gondleid tehakse ka erinevaid. st erinevad materjalid. kõige hullemad on paksu gelcoat kihi ja seespool vahest vaid marli kihiga jama. aga on ka paksud ja robustsed klaasmatist vaigukolakad. head on tehtud mitmest kihist õhukesest kangast mitte matist (klaaskiud kaootiliselt läbisegi mitte kootud) ja mitte kanga tükkidest ehk jääkidest vaid korralikult suurtest kanga tükkidest ja ilma üleliigse kuivanud vaiguta. see kas augu ümber on nö tugevduseks carbonit või kevlarit ei muuda gondlit veel paremaks kui seda seal just mitu kanga kihti ei ole. enamasti on kliendi meelitamiseks nö värvi pärast mõtetult väiksed tükid lisatud. ühesõnaga gondlid on erinevad seega vaadake mida ostate.
Ja neile kes plaanivad gondleid parandada(lasta): ÄRGE VÄRVIGE GONDLEID SEESTPOOLT.
kiige uim mis peab olema on paljudele murekohaks just kinnituse pärast. kahepoolsed teibid ja nipukad ja liimid jne, kõike on nähtud. tegelt võib südame rahuga kiigesse väikese augu puurida ja ära keermestada ja saab uime korralikult kinni panna. ei ole vaja karta augu puurimist. ei lähe seepärast pooleks kohe. aga uim ei lenda ehk minema parasjagu enne seda kui su jäse hammaka ja keti vahele jõuab. mina tegin mõned uimed lattalumiiniumist. peaks müüdama ka ehituspoodides meetrise jupina millest saab 4-5 tk.
järgmiseks oluliseks teemaks oleks kukkumispunnid. eespool keegi mainis et punnid pole piisavalt pikad. VALE! kukkumispunne ei panda seepärast, et gondel katki ei läheks! kukkumispunnid kaitsevad ainult raami ja mootorit. pikad väljaulatuvad punnid pigem jäävad igalepoole kuhu vähegi võimalik kinni ja põhjustavad tihti oluliselt suuremaid ja kallimaid kahjustusi kui katkine gondel. olen näinudägedate punnide tõttu puruks rebitud raame ja ka mootorit. endlagi sai vahetatud korralikud kinnituskõrvadega LSL punnid nö otse raamile kinnituvate plastikust treitud jurakatega kuid õigel ajal panin korralikud tagasi. tihti paigaldatakse need mootorikinnitus punkti originaal poldi asemele ka tugevamate poltidega. vale! ühesõnaga punn peab võtma kinni esimese löögi ja olema liugpinnaks enne raami.
kõikvõimalikud karbonfiibrist õhukesed a seeeest ilusad kaitsed (tihti mootorikaantel) mida Amazonist ja ebayst tuntud tootja jupist odavamalt saab on kah pigem dekoratiivsed. on saada ka korralikud ja paksud mille ülessanne on löögi hajutamine suuremale pinnale aga need ei ole lohistamiskaitsmed. mõistlik on need paigaldada paksu klaasiliimi või hermeetiku padjaga kaane ja kaitsme vahel mitte tihedalt vastu kaant. mina eelistaks liimitavaid mitte kaanepoltide alla kinnitavaid. kui ikka kinni jääb tõmbab poldid välja. tänapäevastel tsiklitel on mootorikaaned enamasti magneesiumi sulamist mis on väga rabe materjal ja teravat lööki ei talu. süsinikius komposiit on väga jäik ja tugev kuid mitte kulutamiskindel. kulutamise vastu on olemas paksust alu sulamist spets kaaned.
Rehvidest mainiks et paljud tänavasõitjad kasutasid minu ajal taga 50 kõrgusega rehvi ja võimalikult laia et ikka äge välja näeks. selline rehv rajale ei sobi kuna raadius on vale. ikka õige ettenähtud laius ja 55 kõrgusega. mõõdud pole ehk hetkel tähtsad pigem point et rehv peab olema õiges mõõdus.
Ülekanded. rajal sõitmiseks on vaja rida 4 silindrivalemiga mootor hoida kõrgetel pööretel. "Mootor peab laulma" nagu vanameister Velt rajaääres tihti rääkis. põhjus ei ole ainult suuremas jõus mida loomulikult rajal vaja võiks olla vaid pigem ei tohi mootori pööretel lasta langeda kuna väändemomendi järsk tõus uuesti pöördesse jõudes muudab tsikli ebastabiilseks. või õigemini pendeldamine väikese ja suure väände vahel. mootorit tuleks hoida magusaima väände vahemikus. ja seda just kiirendamisel mitte suurel kiirusel. aeglasem ülekanne hoiab pöörded kõrgemal ja lubab poordeid kiiremini koguda. siiski enne hammakate valimist õppige pöörded üleval sõitma. kui kuskil Veldil nööbist kinni saate küsige täpsemalt. ta seletab seda lihtsalt ja arusaadavalt miks ja kuidas. eelpool jutuks olnud vabajooksu kett ja õhukesed hammakad on küll väga ägedad aga päriselus suht pointles kulutus mida teha. mäletan kord lõin pukipeal seisva Seppa (või Korke) kiirendus tsikli tagaratta ringi käima... põhimõtteliselt jäigi ringi käima nagu jalgrattal. ehk et loomulikult on vahe sees kuid algaja jaoks lai tugev kett kestab kauem. minul oli algul kitsas komplekt kuid vahetasin laia peale ja märgatavat vahet polnud.
hammakate vahetusel esimest väga palju väiksemat pole mõistlik panna kuna ketti väänatakse ümber väiksema hammaka rohkem, lisaks teeb tööd vähem hammaka/keti pinda. 14 hammast min. esihammakat peab vahetama täpsema regulli jaoks. esimese -1 ei võrdu taga +3 täpselt. äkki oli 2,6 või 3,6 krt ei mäleta.
Poldid mis rinkakasutuses oluliselt rohkem kinni lahti käivad kui tavakasutuses, näiteks suporti kinnitus poldid, mis originaalis on keermeliimiga tuleks liimist puhtaks teha ja kasutada määret. edaspidi julgestada liimi asemel kontreerimistraadiga. keere säilib kauem ja alati kui traat juba peal on ka kindel et polt on kinni. kontreerimistraadi tangid maksavad motonetis alla 25 euri ja tulemus on alati vinks vonks viisakas. õlipunnile/korgile saab teha ka splindiga korduvkasutatava stopperi.
quick shifter, tuuning mitte originaal, kindlasti ei säästa see tsiklit nagu keegi eespool lootis! pigem ikka lõhub käigukasti. mida täpsemini katkestusaeg regullitud seda vähem lõhub. aga säästu sealt küll oodata ei tasu.
Paljud asjad tunduvad hetkel ebaolulised ja kindlasti ei tule mõni oluline asi ka meelde praegu seega kui miski konkreetne asi kedagi huvitab siis küsib. ehk oskan vastata.

Viimati muutis KIBU, 30 Okt 2017, 21:48, muudetud 2 korda kokku.


5248653

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Kiirendus ja rinka”