Kas üldse tasub saada mootorratturiks, mootorratta omanikuks? Elukoht TLN kesklinn.

[pühak]

Tundub, et tuleb ikka tsikli teema omal käel ära proovida. Siin ka läbi käinud, et elu ongi lühike ja kohati mõttetu, nii lendasin ka naisele peale kui ta taunis mu eesmärke Ütlesin, et fine, kui ma ratturiks ei hakka, siis dont worry, mõtlen midagi hullemat välja.

Spoiler

Stabiilselt kulgemine ei ole mulle. Vahetan ka 3-4 aasta tagant töökohti ja spordis muudan eesmärke, sest kui tunnen, et siit midagi uut ma ei saavuta, siis on veel vaja kasutada eluks alles jäänud aastaid, mitte jääda paigale, kinni oma hirmudesse. Ma endale ka selgeks mõelnud, et eks ta luksus on ja mitte väga praktiline otsus, samas ei saa vaadata ühe aasta kontekstis eesmärke. Võib-olla ühel suvel tulebki kilomeetreid tagasihoidlukult, ehk mõnel teisel jälle rohkem. Suur unistus on ka Sotimaale tsikliga ring peale teha (mitte 2018 kohe aga mõni järgnev aasta) ja mõned muud kohad veel sügelevad ajusopis. Teisiti kui tsikli seljas ma neid vallutusi ette ei kujuta. Jalgrattaga on juba Iirimaale ring peale tehtud ja Prantsusmaad vändatud.
Julgustav, et foorumlased on hingelt ratturid igas olukorras ja eks see on ka siht kuhu jõuda!
PS, ummikute vältimiseks ka ise juba peas rehkendanud välja, et kui suvekuudel hakkan rattal olema, siis niikuinii muudan tööl käimise kellaaja varasemaks, et saaks tööle ennem suuri ummikuid ja koju samuti. Võib-olla tekib tahtmine ilusal hommikul või õhtul hoopiski paun sisse, teha, et siis oleks selleks ka võimalus.

Kui naine mul tsikliostmist keelata üritas, siis ma ähvardasin, et kui hakkab mu hobisid piirama, viskan talle seda surmatunnini nina peale. Ütles seepeale, et eks sa osta siis. Seda võimalust ei saanud muidugi kasutamata jätta ja järgmine päev oli mulle sobiliku tsikli müüjaga juba kaubad koos. Naine muidugi kratsis kukalt kommentaariga, et ta ei uskunud, et ma nii kähku asja ära teen.
Aga räägi talle vaimustusega paraplaanidest ja langevarjuhüpetest. Siis on tsiklivärk äkki juba vägagi odav ja ohutu.