Politsei kui repressiivorgan ehk raha väljapressimine

[krss]

Ärge tulistage postiljoni! Jaani eneseväljendamise oskus jätab küll soovida, aga jutul on mõte siiski olemas. On kohti, kus on põhjust eeldada, et teavitatakse. Ja kui ta kirjutas, et mingil osal lubadest on süsteemis kusagil error, et jääb teavitamata, on tema pahameel täiesti arusaadav. Seda enam, et rikkumine polnud tahtlik ja on täiesti liiklusohutu. Politseiametnikul polnud sel päeval järelikult luba kasutada karistuse määramisel kaalutlemise õigust või siis polnud soovi seda kasutada teise osapoole eneseväljenduserrori tõttu.

Paraku kohtab neid erroreid mujalgi. Et mitte öelda "igal sammul". Mina näiteks avastasin ühel päeval, et minu väljakirjutatud retseptid ei kehti, sest tagaselja ja ilma mind teavitamata muudeti kehtetuks mu arstikutsetunnistus. Kui hakkasin lähemalt uurima, siis enamus arste sai selle teavituse töökoha kaudu, et tuleb sots-minis anda sisse käsitsi kirjutatud avaldus, et kantaks minu olemasolev arsti registreerimisnumber üle uude digitaalsesse süsteemi. Kuna kutse ise on põhimõtteliselt tähtajatu ja mind ei teavitatud ning tagantjärele avaldus neid ei huvitanud (oodati sidruneid?) - olin olukorras, et kas lähen tagasi ülikooli, hakkan tegema uuesti eksamaid... või lähen tööle kuhugi piiri taha, kus mu kutsetunnistus on tänaseni ilusti kehtiv. Raske arvata, mida ma tegin . Palju aastaid hiljem kolisin Eestisse tagasi ja läksin tööle TTÜ-sse, kus valitses ees samasugune bardakk ning peale oma teadusgrandi lõppu tekkis uut taotlust kirjutades eksistentsiaalne küsimus, et kas ma vaatamata jube lahedale teadustööle tahan tõesti nende errorite keskel edasi elada ja üha uusi tagasilööke teadmata suundadest oodata? Tänaseks olen üle kümne aasta juba eraettevõtja, suhet riigiga hoian minimaalsena ja lihtne on end distantseerida igasugustest lollustest. Sellised tagasilööke elus on mõistlik võtta kui märke, et midagi tasuks teha teisiti kui varem, kui ei soovi jõuda mingil hetkel uuesti täpselt samasuguse tagasilöögini. Las riik korjab seda raha nendelt, kes seda võimaldavad. Ja kui riik ikkagi on otsustanud, et piiri taga on mõistlikum osta alkoholi, tõmmata kanepit, tegeleda väikeettevõtlusega või registreerida oma sõidukeid, no kelle jaoks ma seda vastupidist siis peaksin tõestama?

PS: kiiruskaamera ei ole repressiivorgan. Igaüks valib ise, kas sõidab lubatud kiirusega, ületab kiirust ja maksab trahve või ületab kiirust, aga trahve saada ei soovi. Ei halvusta kuidagi neid, kes on valinud minust erineva viisi kiiruskaameratega õnnelikuks koos eksisteerimiseks