Motoraamatu loos 2. [teine]

[stiiv]

Kuna ei olnud öeldud, et vigane sõidukogemus peab olema motoriseeritud rattaga, siis minu esimene koledam apsakas juhtus jalgrattaga. Ilmselt oli see Ereliukas ja vanust mul vast 9, mitte rohkem. Sai kuidagi kodust eemal oldud ja kuskil metsavahel sõites külg maha pandud nii, et vänt kõver ja vändata enam ei saanud. Lihtsalt vändad ei käinud ringi. Aga kuna olime veidi vanema sõbraga koos ja tema oli punnvõrriga, siis muidugi tuli tal he mõte, et võib mu rattaga sleppi võtta ja koju ära sikutada, seal aega siis vänt sirgeks taguda. Käis ja tõi kodust nööri, sidusime sappa ja pojeehalii. Läkski ilusti, mõnda aega, aga eks siis ta ikka tahtis vinge vend olla ja keeras kiirust juurde... mööda kruusateed, eks see kiirus sinna 25 km/h kanti võis kiskuda. Sellise kiirusega ei saanud ma enam hakkam, ratas hakkas vänderdama ja üks hetk ma siis maoli maas olin. Loomulikult olid jalas vaid lühikesed püksid, ei särki ega midagi. Täpselt ei mäleta, mis siis oli, aga küünarnukid, põlved ja kõht ja selg olid korralikult marraskil ning need haavad paranesid mitu head nädalat. Ja oli suvi ning ei saanud siis ujuda ega midagi. Rikkus parasjagu ikka suve ära.

Aga järgmiseks suveks oli see juba unustatud ning siis oli mul endal oma punnvõrr sõitmiseks. Töötas kenasti nigu Antsu viiul, aga sõber teadis rääkida, et sedasi sõites jääb mootoril ikka natuke varu, et ei saa seda viimast kätte. Kui aga segusiiber karbussist välja võtta, siis ei ole mingeid takistusi ning võtab mootorist välja kõik, mis võtta annab. Ehk siis tippkiirus on suurem kui tavaliselt. Muidugi pidi arvestama sellega, et siis oligi kogu aeg nn gaas põhjas ning reguleerida sai tegelikku kiirust ainult piduriga.
Läksin siis sõitma, istusin peale, sõber lükkas käima ja minek. Läks küll jube hästi, võimalik, et oli ka kiirus suurem kui muidu. Sirge peal oli hea, aga siis tuli üks 90-kraadine kurv. Selle võtmisega läks asi vähe nihusti. Omateada ma pidurdasin ka ja vist ka kiirus vähemaks jäi, küll aga oli seda piisavalt, et ma kurvi välja ei võtnud ning sinna lepikusse põrutasin. Aga oli selline väike võsa, mis mu kinni püüdis ,seega ei juhtunud midagi peale mõne marrastuse ja haiget saanud ego. Igatahes läks siis segusiiber sisse tagasi ja sinna ta jäi, nii oli palju mõistlikum kulgeda. Sõbra ratsionaliseerimise soovitusi ka peale seda enam nii lahkelt kuulda ei võtnud