Mootorratturite reisikirjad

Kasutaja avatar

M.K
Postitusi: 199
Liitunud: 16 Juul 2007, 12:51
Tänatud: 22 korda

Re: Mootorratturite reisikirjad

Lugemata postitus Postitas M.K » 03 Mai 2018, 19:31

Tervist!

Kirjutan natuke lähemalt.

Kõigepealt maksumus.
Olime kaheksi ühel rattal, mis kulusid kindlasti oluliselt soodsamaks tegi.

Lennupilet Tln-Hanoi-Tln -- 640 eur
Moskva lennujaama Business lounge minnes, et elada üle 6h ootamine Moskvas - 27 eur
Kohalik siselend Hanoi - HCM - 80 eur
Viisa - 30 eur
Kindlustuse osas leppisime krediitkaardi omaga - seega 0 eur
Tsiklirent - 200 eur per face (kokku koos lisakindlustusega oli ratas umbes 400 eur. Lisakindlustus tähendas siis seda, et kui me ise ratta ära rikume, siis me ei võlgne midagi.) Ratta bookimiseks võetakse 100USD kaardilt, mis tagastatakse koheselt, kui ratta tagasi annad. Rendiperioodi vältel bookiti kaardilt ka tagatisraha 1900 USD juhuks, kui täiesti ära kaod koos rattaga). See broneering vabastati ka suht kohe peale ratta tagastamist.
Kütus - Kütus 0,72 eur liiter. Läks kokku umbes 60 euro eest. 30 eur per face.
Hooldus - Iga 1000km tagant tuleb Honda esinduse lasta õlivahetus teha. Kaval nipp, millega kliendid rattaid korras hoiavad. Hooldus oli jaburalt odav. Õli ja filtri vahetus maksis Honda ametlikus esinduses 7 eur per kord. 2 hooldust. Seega 7 eur per face.

Ööbimised - kasutasime bookingu appi mobiilis ja tavaliselt päev või 2 ette. Saadavus ning hinna/kvaliteedi suhe oli hea. Ütleks, et keskine ööbimine tuli 7-8 eur per face. --- umbes 200 eur per face.

Söök/jook - Õlu baaris 0,7 eur. Korralik kõhutäis 3 eur.

Muuseumid/vaatamisväärsused - tavaliselt mõned üksikud eurod. Mõned giidiga tuurid olid kallimad, mis sügavale džunglisse viisid ja koobastesse, mis turimsikärast kaugel eemal. Need maksid kuni 50 eur per face, aga olid seda ka väärt.

Absoluutselt kõik kulud kokku 4 nädalat umbes 1900 eurot per face.



Varutus:
Lõunas on oli väga palav. Põhjas nagu meie suve parimad päevad. Seega mingit mõistlikku varustust seal väga kanda ei õnnestu.
Enda kiivri võtsin Eestist kaasa. Ühe kiivri ostsime kohapealt. Õhuke ja hele pikkade käistega särk. Soovitavalt kraega, et kukal ära ei põleks. Vanadest teksadest tegin lühikesed teksad ning põlvede ümber võrkpalli põlvekaitsmed, et pidada natuke tuult ja minimaalselt natukene paremat tunnet tekitada. Kätte läksid jõusaali kindad, et peopesa päris paljas ei oleks. Korralikud kindad võtsin kaasa, aga kätte ei pannud.
Windstopperi spordijakk oli ka vahepeal päris hea asi, mida peale visata, kui harva külmemat tuult tuli. Soe pesu ja fliis oli igaks juhuks kotis olemas. Vaja ei läinud. Kohapealt ostsime ka korralikud vihmakeebid, mis igaks juhuks valmis olid. 2800 km kohta saime vihma tegelikult vaid kokku 30 km. Ühel päeval 20 km ja ühel teisel päeval 10 km. Ses osas tasus eeltöö ajavaliku osas kuhjaga ära. Kohalikud kiirused on tegelikult ikkagi pigem väiksed.
See natuke parandab enesetunnet puuduliku varustuse osas. Kohalikud ei kihuta. Linnas on väga tihe ja keegi üle 30-40km/h ei sõida. Maanteel on üldine tempo 60-70km/h. Vahel harva tühjas kohas ja hea tee korral saab 80km/h sõita. Üle 80km/h pole mõtet pushida.

Ratas:
Esialgne ratas oli vaid 3 kuud vana ja teinud 4 reisi (läbisõit 10 000km). Väga värske olemisega. Kahe inimese korral panevad nad pikema pakiraami, et saaks rohkem kotte mugavalt külge pookida. Annavad spandrid ka kaasa. Mõned spandrid võtsin siiski igaks juhuks ka kodust kaasa.
Mainisin enne, et vihma saime vähe. See üks harv kord oli aga vihm nii tugev, et ratas andis täielikult otsad. 20km enne Hoi Ani avas keegi taevaluugid. 5km sõitsime nagu läbi veeseina. Siis hakkas ratas puterdama ning jõud kadus ja suri välja. Lasin rattal natuke taastuda ning sain ta läbi häda kuidagi uuesti käima ning väga jõuetu mootoriga ka kuidagi Hoi Ani ära. Ilmselt sattus vesi kuhugi, kuhu ta sattuma poleks pidanud. Mul ei olnud aga ei teadmisi ega tööriistu, et selle ratta tervist parandada. Kirjutasin Whatsappis rendifirmasse, et selline jama. Hommikul oli uus ratas olemas ja vana ratas viidi minema. 5+ teenindus seega!! Piltide pealt on ka näha, et algne puna-must ratas asendus valgega. Teine ratas oli juba üsna eakas. 2a vana ja 29 000 km, aga töötas nagu kell. Nad ütlesid, et nad hoiavadki rattaid kuni 2 a või 30 000 km. Seega oli see kasutusperioodi lõpus. Kütust võttis xr150 ülivähe. 2.2-3.0 l /100km. Enduro on hea valik Vietnamis. Otsest vajadust pole, aga avab võimalusi keerata sinna kuhu muidu ei keeraks ja kasutasime seda võimalust üsna ohtralt. Navigeerimise ja ka muu elu tarbeks sai võetud kohalik sim kaart (8 eur kuu aega piiramatu 4G internet).
Telefon lenksu peale, google maps lahti ja tuld.


Liiklus:
Liikluse loogika on teistmoodi kui meil. Kui meil on reeglitepõhine liiklus, siis seal on reaktsioonipõhine liiklus. Kõik võivad teha kõike, aga pead seda lihtsalt tegema piisavalt aeglaselt ja rahulikult, et kõik jõuaksid reageerida. Lihtsalt ei tohi tõmmelda ja rahulikult vooluga kaasa minna ning kõik toimib. Ühtegi õnnetust ise ei näinud. Siiski kuulsin, et iga päev hukub Vietnami teedel 30 inimest. Seal on ka aga 55 miljonit mopeedi/mootorrattast.
Ennast reaalselt ohtlikust olukorrast ei leidnud. Pimeda peale jäämist (eriti maanteel) siiski väldiksin. Paar korda juhtus ning ega see meeldiv ei ole.
Kõik veokid lükkavad täistuled sisse ning ega nad neid välja ei võta. Lõpuks ei näe keegi mitte midagi.

Sõit ise:
Tuleb planeerida rohkelt aega. 100km seal ei ole 100km meil. Meil tuli keskmiselt mingi 120km päevas. Reaalsuses kujunes see nii, et sõitsime 240km ja siis mingi päev jälle ei sõitnud üldse. Kõige pikem päev oli 400km ning see oli 09.00-21.00 sõidupäev. Aeg lihtsalt sulab ära selle liiklusega. Politseid nägime, aga kinni ei peetud.


Marsuudi planeerimine:
Tigit annab kaardi kaasa, et milliseid teid nad soovitavad sõita ning millistes majutustes ööbida. Üldiselt töötas see superhästi.
Oli aru saada, et suunatakse õigetele teedele ning õigetesse ööbimistesse. Paljud ööbimised ilusates kohtades olid sellised, kus tuumiku moodustasidki ratastega across Vietnam reisi tegevad sellid. Seega õhtuse õlleklaasi taga jätkus juttu kauemaks. Mitmete sellidega sai ka pikemalt koos sõidetud. Võib täitsa üksi minna ning esimesest tsiklimajutusest leiad endale teekaaslased kas või kogu reisiks.


Kokkuvõte:
Väga hea hinna/elamuse suhtega reis. Kõik on üsna äge ja eksootiline, aga samas piisavalt turvaline, et mingit ebameeldivat tunnet ei oleks.
Kogu asjaajamine oli sujuv ning kõik oli palju lihtsam, kui paberil alguses tundus.
Soovitan kõigile soojalt! Kui kellegil on veel spetsiifilisi küsimusi, siis vastan meeleldi.

:bsmile:


The price of anything is the amount of life you exchange for it.

Mine “Motomatkamine”