Trahvid - penalty

[isakene]

Teise Eesti Vabariigi algusaastatel, sel ajal, kui politsei esimesed korralikud lääne autod istumise alla sai, loksusin ühel sügisesel pimedal õhtul oma vana Bedford-pikapiga, millel kõik detailid küljes logisesid ja kolisesid, mööda Tartu linna. Ühel ristmikul passis aga seesama tuliuus läikiv tibusiniste kirjadega politsei-Opel ja mulle näidati edasisõitu kategooriliselt keelavat märguannet. Nähes minu vana punast lobudikku, tekkis mundrimehel ilmselge soov minu arvelt mittetulundusühingule "Eesti Politsei" osa uute autode soetamiseks kulunud rahast tagasi teenida... ning algas suurem tuhnimine. Tuhmivõitu tänavalaterna valgel tehtud esmane tehnoülevaatus õnneks erilisi tulemusi ei andnud, niisiis suunduti auto lisavarustuse kallale. Ja oh seda rõõmu, kui autoapteegist avastati tühjaksjooksnud furatsilliinipudel Kohe asuti trahvikviitungit välja kirjutama ja trahv oli ränk - tervelt 5 (loe: viis) Eesti krooni! Algul mõtlesin, et kuulsin valesti, aga konarlik käekiri kviitungil tõendas siiski, et mu kuulmine on täiesti korras. Minu arvamust mööda on see mu elus kõige paremini kulutatud viiekas, nädal aega takkajärgi oli kõigil mu sõpradel-tuttavatel seda lugu kuuldes ülimalt hea tuju ning siiani kisub suu muigele, kui seda politseiga kohtumist meenutan Kahju ainult, et trahvikviitungit ei taibanud alles hoida, praegu oleks sellel klaasi all ja raami sees tugev ajalooline väärtus...