Suzuki V-Strom DL1000 '02 - Martinez

[Martinez]

Pidurite remondikomplektid jõudsid eile lõpuks Tallinna, jeeeee Vast jõuvavad paari päeva jooksul ka minuni.

Ehk siis päev või kaks enne reisi oli vaja vanad toimima saada. Esimesed said peale puhastust kokku laotud ja kõik kolvid hakkasid liikuma, pidur sai tunduvalt konkreetsem ja jäigem. Vibratsiooni äkkipidurdamisel enam ei tekkinud.

Tagumisega oli vaja ka siis midagi ette võtta. Leotasin paar päeva tagumist töösilidrit kõige mudruga piduri vedelikus. Korrosiooni ja kivistunud ollust see lahti ei leotanud.

Sai siis kasutusele võetud vana hea äädikas mis ei väsi mind üllatamast. 24h leotust ja natuke karukeelt ning hoopis teine jume.

Kuna tagumise piduri hooba ei kannatanud rohkem painutada siis sai otsustatud reguleerimisvardalt 7mm vahelt välja lõigata ja kokku tagasi keevitada ning otsasta ka pool cm lühemaks teha.

Sõber proovis kätt ja täitsa hea sai:

Ehk siis peale äädika vanne ja puhastamisi said natuke väsinud tihenditega ning räsitud kolbidega pidurid rattale külge poogitud ning toimisid tunduvalt effektiivsemalt kui varem. Taga piduripedaal ka istub ilusti jala all.

Numbrimärgi poltisin otse ratta külge ja juhtmestikule andsin viimase lihvi. Nipet näpet sai veel tehtud ja ratas oli reisiks valmis. Sai veel päev enne minekut tehtud üks 200km prooviring. Korra ehmatas enne Tartust välja saamist ära kui foori tagant üles mäkke kiirendades FI kellale lõi. Peale süüte sisse ja välja keeramist tuli kadus ja enam tagasi ei tulnud.

Eelmine pühapäev alustasime siis reisi Slovakkia poole.
Seltskond oli suhteliselt kirju

DL 1000
SV 1000
BT 1100
ZX-6R
XT660R

Tegemist siis meie esimese ühise veidi pikema sõiduga. Aega kulgemiseks ainult 7 päeva. Kuna kõik ei olnud just kiirtee pillid siis kulgesime alla poole pigem väigsemaid teid. See oli viga. Esimese 650+ km läbimiseks kulus umbes 11 tundi. Väikse pausi tegime umbes iga 100 ja tankimise 200 ning lõuna ₄₀₀ km tagant. Teine päev läks suht samasse auku.
Lõuna Poola väikesed teed täis rekasid ning lõpu poole oli sõna otseses mõttes asula asulas kinni (50km/h piirangud).

Aga see pull tasus end ära. Kolmada päeva õhtuks jõudsime mööda mägiteid idüllilisse ööbimiskohta. Istusime õhtul oma majakese rõdul, libistasime head õlut, sõime snäkke ja nautisime vaadet:

Koht oli ilus ja vaikne. Lähima poeni oli pea 15km ja hommikul läks söögikoha otsimiseks liialt kaua aega. Edaspidi sai ööbimiskohtade kriteeriumiks lisatud hommikusöögi võimalus kohapeal, et aega kokku hoida.

Kuna väljas oli viludas 28 kraadi ja aega vähe siis jätsime varem välja vaadatud vaatamisväärsuste külastused ära. Pauside ajal said vaadetest mõned klõpsud tehtud.

Lõuna-Eesti kuppelmaasikule päris mõnus vaheldus.

Avariide ja teetööde tõttu oli meie kliimasse mõeldud varustusega päris piin ringi kulgeda. Tesie päeva hommikul eemaldasin käekaitsmete plastid ja kolmanda päeva hommikul peale 50km läbimist võtsin ka spoileri ja tuuleklaasi maha, et natukenegi tuulest jahutust saada.

Neljandal päeval saime nautida kõige kurvilisemaid teid. Tegime ka kõige lühema päeva ja otsustasime patareisid laadida. Vedelesime 6-7 tundi Tatralandia veekeskuses ja lasime joogil
(ja söögil) hea maitsta.

Tagasi teel sai korra Tsehhist ka läbi põigatud, et 100km jagu veel natuke mägisemaid teid pidi kulgeda. Ja siis mööda kiirteid kodu poole.

Kokku siis 7 päeva, 6 riiki, 5 ratturit ja 3288km. Õppisime reisi jooksul päris palju. Teame mida tulevikus teisiti teha ja mida vältida.

Läbitud tee:

Tehnika pidas kõigil suuremate viperusteta vastu.
BT siirdus edasi Soome ja sellel hakkas sidur kaheksandal päeval laevale liikudes külmalt libisema.
Lätis otsustasime teetöid vältida (Waze juhatas mööda) ja need teed olid ikka päris jubedad. XT'l vibras üks väljalaske tikk minema ja teiselt lasi mutter jalga. Eesti jõudes oli flants/väljalase täiesti lahti.
Mina olin enda masinaga väga rahul.
Täheldasin vaid paari asja.

Kolmandal päeval märkasin hiina imel töötava mootoriga 12.5V voltmeetri näitu. 100km hiljem järgmisel hommikul viskasin multimeetri akule ja see näitas 13.1V. Tühikäigul otse akult 14.2V ja 5000 pöörde juures 13.8V. USB laadija näitas umbes 0.4V väiksemaid numbreid antud hetkel.

Vahel tajusin esi otsa õõtsumist enne seismajäämist. Ehk tingitud sellest, et parem ujuv ketas ei tahtnud väga ujuda?

Mõni kolmel neljal korral võtsi ka lenksu vähe vibama kui käed lahti sõita. Seaduspärasusi ma seal ei näinud ja reprodutseerida alati ei õnnestunud.

Kolmandal või neljandal päeval täitsin Scottoileri anumat ja 150km enne kodu avastasin, et tase pole väga langenud. Kett just väga kuiv ei olnud aga oleks võinud parem olla. Keerasin peale ja sõitsin koduni ära kuid unustasin enne garaažist lahkumist ketti kontrollida.

Kokkuvõttes võib nii (proovi)tripi kui rattaga rahule jääda ning mõtted järgmiseks juba idanevad.

Rattaga suures pildis rahul. Mõningaid mõtteid mugavusvidinate näol on ka tekkinud.