Õnnetused õllega [2017]

[oil]

Hiljuti olime ühe multikulti seltskonnaga Leedus äriasjus. Pärast õhtusöök, toodi aga ette igasugu imevigureid, mida õlleks nimetati. Küll sedamoodi pruulitud ja küll todamoodi vürtsidega laagerdatud. Päev oli olnud pikk, janu ka, limpsisin ka need ära. Parajalt pisikesed kogused, et purju ei teinud kedagi. Iga õlle järel küll kiideti "tammest tünni järelmaiku" ja "humalast ja filtreerimata maitset" ja...

Mindi nagu ikka suure linna peale patseerima, kuskile õllekasse vajuti kus pidi ka olema rohkem sorte kui meitel supermarketeid. Ma võtsin omale ühe tavalise "kohaliku originaali," enamik mansast valis omale veel küll nii rikastatud ja naa maitsestatud lurri. Maitsesid veel jubedamalt kui välja nägid ilmselt.

Küsiti ikka, miks ma ometi mingit nii vahvat kraami omale ei soovi manustada nagu teised. Seda enam, et olime võõrustatavad. Ütlesin siis seltskonnale, et vahet pole mis meeltesegaduses esialgu omale sisse keeratakse, päeva lõpuks joovad mehed ikka normaalset õlut. Pool baari kõlas naerust.

Tunni pärast küsisin, et muide, äkki keegi paneb tähele ka, mis õlu praeguseks kõigil ees on?

Laual olid mõnusad potskud heledat n o r m a a l s e t õlut.

Oma kümneks sekundiks oli baaris rahulik, seediti mõtet.

Loo uba on, ärme pahanda üksteise peale, isegi mitte hipsterite suunas ei tasu vihastada. Küll lõpuks ikka mõistusele tullakse.