Õnnetused mootorratastega 2018

[M.T.]

Vaadates pilte, siis nõustun Koi järeldustega. Jälgede, asendi ja piruka vigastuste põhjal tundub ilmselge kurvi sirgeks lõikamine.
Rääkides udust, kehvast teekattest, loomadest jne., siis teoorias on kõik tore ja seda teame me kõik VÄGA HÄSTI. Aga paljud me praktikas oma sõnade kohaselt ka käitume? Kas me ei võta kunagi tsikliga sõites ühtegi riski? Ei keera lubatust natuke rohkem peale, ei proovi mõnda kurvi läbida vahest ohutust kiirusest suurema kiirusega, küla- ja igasugu metsavaheteedel sõidame nagu penskarid ja kardame kõike: tee ebatasasusi-pimedaid kurve-loomi-pensionäre-seenelisi-lahtisi kivikesi teel-jne, jne.? Eip?
Tsikliga sõit on üldse tervisele väga ohtlik. Kui kõiki riskitegureid arvestada, siis me peaksime sellest üldse loobuma, tsiklid maha müüma ja turvaliselt kodus istuma. Aga kas teeme seda või vahest väike adrenaliin ikka võtab võimust ning vahest sõites võtame mõne riski ka?
Ja rääkides igasugu ohtude ettenägemisest ja piirkiirusest turvaliselt aeglasemalt sõitmisest, siis see ei garanteeri ka ohutut kohalejõudmist. Ja seda tean omastkäest väga hästi. Kui saatus, juhus või krt teab mis jõud otsustab sind kätte saada, siis seda ta ka teeb. Kuulasin ka mina aastaid tagasi ühel koolitusel ükskord targa koolitaja nõuannet võtta liikluses rahulikult ja mitte rapsida, jälgida piirkiirust või nats isegi alla selle ja pigem jõuda sihtpunkti paar minuti hiljem, kuid see eest rahuliku ja mitte närvilisena. Oma vitsad sain kätte kohe järgmisel päeval, mil seda kõike proovisin. Koolituselt kodu poole, töökaaslased kõik ka koju viidud, Viru tänavalt lilled naisele ja mööda Gonsiorit 45-50-ga Lasna kanali poole. Kõik oli tsill ja tõotas tulla ilus õhtu naisega. Ja tulemus? Kuhlbarsi tänavat mööda tuiskas alla taksojuht, kes oli oma sõnul 24h juba tööl olnud ja läks kliendile järgi ning pidi üldse paralleeltänaval ehk Reinvaldil olema, mis on tupiktänav. Kuna vana oli 24h juba tööl, siis ei adunud ta üldse, et tegi ühe pöörde valesti ja on kõrvaltänaval. Silmad olid juba ruutus väsimusest ning sõitis kindla teadmisega, et tegemist tupiktänavaga ning ta võib rahulikult tänavalõpuni lasta ehk majani mida ta ees risti näeb. Aga et see ees paistev maja on tegelt teispool Gonsiorit, seda silm enam ei seletanud. Nii ta sealt täishooga välja tuiskas ja mulle külje pealt sisse. Ainult silmanurgast nägin teda sealt maja nurga tagant tulemas ja ainus mida teha jõudsin, oli gaasi vajutada ja vastassuunda eest ära tõmmata. Tänu sellele ei tulnud otse küljelt, vaid tabas tagumist osa. Vastupidiselt koolitaja poolt lubatule jõudsin ma koju mingi 1,5h hiljem ja mitte üldse rahulikuna. Oleks ma aga sõitnud oma tavapärases tempos ehk 55-60-ga seal Gonsioris, oleks ma antud kohast enne taksojuhiga kohtumist ammu möödas olnud. Loomulikult on võimalus, et oleks mõnes teises kohas mingisse õnnetusse või jamasse sattunud. Aga seekord läks nii ja pika mula ning OT kokkuvõtteks - pauk ehk õnnetus ei hüüa tulles ja ette me seda ei tea, ega ka näe. Vahest aitab aeglasemalt ja "ohutumalt" sõit meid säästa, teinekord võib ka ootamatult kätte maksta.