Nõukaegsest elektroodkeevitusest ja keevitusest üldisemalt.

[mx77]

Spoiler

Will kindlasti on ka keevitus maailmas nii,et nimi maksab samuti ühe märkimisväärse osa toote hinnast. Näiteks Kemppi on märk ja see maksab.
Ma ka päris võhik ei ole ja kunagi nõukaaja lõpus on Kemppi traadikeevitusega lausa tööd tehtud,aga eks oskused ilma praktikata ka natuke kaovad. Aeg on edasi läinud ja masinatele igasugu lisafunktsioone ning reguleerimis võimalusi juurde tekkinud,kuid teoreetiliselt teevad nad ikka sama asja,nagu sa mainisid eespool.
Minu meelest on keevitamisel suurem vahe kasutatava traadi ja gaasi kvaliteedil kui muudel asjadel. Odavamale seadmele võid ju ka paremad lisad lihtsalt juurde soetada,kui soov on,aga kodukasutajana kes paar keevitust aastas teeb pole suures piirdes küll vahet. Pigem on vahe selles,et kas masin ka kestab või mitte ja kuidas teda seadistada saab.
Päris no name hiinakas võib olla kehv,aga ei pruugi(keegi ei tea lihtsalt) ja ma julgen arvata,et meil müüdavad (ilmselt ka enamuses Hiinas toodetud) kaubamärgiga odavama otsa tooted on kasutus kõlblikud.

Tegelikult loeb ikka mark ka. Tänu nutikale elektroonikale ja juhtimisele on keevitamine väga lihtsaks tehtud. Näiteks kui oled Froniuse masinaga alumiiniumi keevitanud, siis teisi enam näha ei taha.
Aga see jutt muidugi puudutab ainult neid, kes sellega endale leiba teenivad.