Garaazi kütmine ja soojustamine

[Lembit]

See kütmise ja soojustamise teema oli vähe huvitavam ja praeguste ilmadega ka üsna aktuaalne. Seega püüaks siin veidi spetsialistide teadmisi veel ära kasutada ja asja selgemaks saada.

tõin ju väja lihtsa valemi...V x ΔT x K = kcal/h ja arvutasin välja sinu ruumile energiavajaduse (arvestasin ruumi sooja hajumiskoefitsendiks 2,9, ehk nõks veel hõredama sara oma....), et hoida -5 juures vähemalt +15 ja sain huvitava 3625 kcal/h, mis teeb rahvakeeli _4Kw/h energiat.

Siia küsiks nüüd küll veidi täpsustust, sest miskipärast kipuvad minul tulema kõikvõimalikes arvutustes kahtlaselt head hajumiskoefitsendid pigem kehvadel ehitistel ja tundub, et kusagil on viga.
Esimese lehekülje postitusest:
K=3,0-4,0: puidust või profiilplekist lihtehitis - isoleerimata;
K=2,0-2,9 Lihtkonstruktsioon, ühekordne tellissein, lihtaknad, lihtkatus - Nõrgalt isoleeritud;
K=1,0-1,9 Standardne konstruktsioon, kahekordne tellissein, mõned aknad, standardne suletud katus – Mõõdukalt isoleeritud;
K=0,6-0,9 kaasaegne konstruktsioon, topeltisolatsiooniga tellissein, mõned kahekordsed pakettaknad, paks alussokkel, hästi isoleeritud katusematerjalid – Hästi isoleeritud.

Võtame teemaalgataja näite. Panin punktid graafikule ja tundub, et 1.5 kW jaksab tema garaazis hoida sise- ja välistemperatuuri vahet ΔT ca 13 kraadi (pildilt kollakas kõver joon).
1,5 kW = 1290 kcal
Ruumala V on 25 x 2,5 = 62,5 m3
ja seega saame arvutada hajumiskoefitsendiks 1290/(62,5 x 13) ₁,6. Kas nagu natuke liige hea ei ole soojustamata ehitise kohta?

pilt.jpg (23.48 KiB) Vaadatud 3471 korda

Tegelikult on mul enda majaga umbes sama teema. ruumala ca 150 m3. Reaalselt jaksab 3kW hoida toa ja õue vahel 30 kraadist temperatuuride vahet. 4 kW jaksab hoida ca 40 kraadist temperatuuride vahet. Selles mõttes on korrelatsioon täitsa olemas, et mõlema numbrikomplektiga arvutades on hajumiskoefitsent sama.
Jällegi kubatuuri ja vajamineva võimsuse järgi arvutades tundub minu maja hajumiskoefitsent olema lausa alla 0,6! See ka ei tundu eriti reaalne 60 aastat tagasi kehvasti ehitatud maja kohta. Ma pigem oleks pakkunud, et maja on kehvasti ehitatud ja kindlasti ei peaks tänapäeval kvalifitseeruma kategooriasse "Hästi isoleeritud"

Mis nendes reaalsetes katsetulemustes teooriaga võrreldes nii suure koefitsendi erinevuse teeb? Minul on lihtsalt võetud kolme erineva ruumi keskmine temperatuur toatemperatuuriks ja välistemperatuur mingi täiesti suvalise õuetermomeetri järgi. Võimalik, et eksin temperatuuride vahega mõne kraadi osas, aga erinevus on palju suurem. Kas peaks õige tulemuse saamiseks ventilaatoriga pidevalt õhku segama, et ruumi kõikides punktides oleks täpselt sama temperatuur (a'la kapitagused ja voodialused on kindlasti jahedamad ja põranda kõrgusel ei ole ka sama temperatuur, kui silmade kõrgusele paigutatud termomeetril), või on siin mingi peenem konks, miks koefitsent nii hea tuleb?