Garaazi kütmine ja soojustamine

[Lembit]

Alustaks sellest, et vast ei ole vaja mulle arvutamise algtõdesid ja valemite lahendamist õpetama hakata. 25 aastat tagasi tegid TTÜ õppejõud selles osas ikka niipalju tublit tööd küll, et nelja komponendiga valemites väga rukkisse ei lähe. Kui mul on arvutustes mingi konkreetne viga, siis viita sellele ja paranda.

Hetkel ei saa eriti sinu graafikust aru, et mida tahad näidata?

Graafikul on Tort'i toodud testandmed graafilisel kujul.
Sinine joon - sisetemperatuur.
Punane joon - sise ja välistemperatuuri vahe (see ΔT, mida valemis kasutatakse)
Kollane joon - viimase kolme temperatuuride vahe punkti järgi võetud projektsioon, kust paistab, et sama kütteallikaga saaks ilmselt 13 kraadi temperatuuride vahet ka kätte (graafiku alguses oli minu jaoks veidi arusaamatu võnge. Kas vahepeal lülitus kütteallikas välja?)

Tahtsin selle graafikuga näidate et:

• Tort'i katse käigus saavutati reaalselt 12,1 kraadi temperatuuride vahe ja sellesama kütteallikaga oleks ilmselt saavutatud ka 13 kraadi temperatuuride vahe, kuna katse lõpus temperatuuride vahe graafik veel tõusis hoolimata sellest, et välistemperatuuri languse tõttu sisetemperatuur juba langes. Seega arvutustes kasutada kuut kraadi ei ole õige
• Seda, et nende hajuvuskoefitsentide numbrid ja kirjeldused on korralik BS, millega ei ole päriselus midagi peale hakata. Ka sitasti soojustatud hoone hajuvuskoefitsendid on palju paremad, kui "rusikareeglis" antud.
• Kui juba foorumisse hakata matemaatikat ja soovitusi kütma, siis oleks vastutustundlik oma arvutused üle kontrollida, et mitte külvata pooltõdesid, mille internet pärast ära kivistab ja tekitab selle põlvkonna hulgas, kes kõiki asju Google'lt küsivad, segadust ja valearusaamu.

Mina loen välja sinu arvutustest, et 1,5 Kw/h ruumi antavat soojusenergiat läheb vaja 13 kraadise temp vahe hoidmiseks (mitte saavutamiseks), kui 65m3 ruumi soojustamisega on saavutatud soojuse hajumiskoefitsendiks 1,6

Need arvutused on konkreetselt ju teemaalgataja numbritega. Isegi võetud sellised, mis näitavad hajumiskoefitsendi numbrit suuremana. Kui arvutada keskmise energiakulu järgi tuleks selle soojustamata garaazi koefitsent veelgi parem.

Teemaalgatajale minu (diletandi, aga arvutada oskan ja ka viidatud Alar Piirfeld'i materjalist käin üle) soovitused 0.02 väärtus ei enamat. Kolmeeurone investeering minu hinnangul oli igatahes mõistlik ja tootis euro kohta rohkem infot, kui minu postitus.

• Minu maja näitel pannes seina/lagedesse 15cm saepurukihile vastava hulga puistevilla, saad ilmselt oma garaazi hajuvuskoefitsendi ca 2-3 korda paremaks ja sellega ka energiatarbe samapalju kordi väiksemaks. Ma ei tea, kui lihtne sul seda konstruktsioonidesse lisada on, aga pannes seintesse ja lakke kokku mingi 12 - 15m3 puistevilla (soojustusmaterjali kulu äkki mingi max 300€), peaksid praeguste testandmete järgi saama elektriga otse küttes ca 25 kraadise temperatuuride vahe oma soovitud kuukulu 30 - 40 €/kuus eest. Arvestades, et nii suurt temperatuuride vahet on sul vaja ikka väga väike protsent aastast, siis ma ei näe küll mingit mõtet hakata mingite 1000+€ maksvate küttesüsteemidega jändama. Tasuvusaeg läheb liiga pikaks.
• Soojustuse mõttes kõige olulisem koht on lagi, siis seinad, uksed aknad ja siis alles põrand (seda sa teadsid niikuinii)
• Kui kusagilt tuul läbi puhub, mõjutab see palju rohkem, kui kehv soojustus
• Põranda isoleerimisega on minuarust kõige suurem effekt selles, et põrand soojeneb ruumiga samale temperatuurile ja lisandunud, sisetemperatuuri lähedase temperatuuriga, 2,5 m3 betooni annavad lisa soojusmahtuvust, mis siis vähendab kõikumisi välistemperatuuri muutudes.
• Viidatud Piirfeld'i materjal loe kindlasti läbi ja saa aru. Pole päris kuuenda klassi tase, aga ei ole ka raketiteadus.