LS ehk LiiklusSaag

Kuidas on, kas seisad stoppjoone taga ja ootad kannatlikult rohelist või teed kohe pöörde paremale?

Ootan stoppjooone taga, sest foor keelab (MA versioon)
17
43%
Pööran paremale, sest ristmik on reguleerimata (Sirki versioon)
16
40%
Seadust kannatab alati natuke mulle sobivas suunas painutada
7
18%
 
Hääli kokku: 40
Kasutaja avatar

Macintosh
Maagia ja nõidumine
Postitusi: 7336
Liitunud: 11 Mai 2011, 21:47
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 1074 korda
Tänatud: 1046 korda
Kontakt:

Re: LS ehk LiiklusSaag

Lugemata postitus Postitas Macintosh »

Kaasfoorumlane [mention]Henn[/mention] küsis Indrek Sirki käest lisakommmentaari epostiga ja selle ta ka sai. Ma kõike siin ei publitseeri aga põhilise vastuse siiski. Tänud, Henn. Hennu soovil publiteerin ma vastuse allpool. Võidupunktid lähevad seekord neile, kes otsustasid foori taga rohelist mitte oodata. Lugege ise.

Tänan vahva retrovideo eest. Õiguslikud regulatsioonid ei ole muutunud.

Kahjuks mõnikord eksivad ka spetsialistid. See eksitav video Maanteeameti spetsialisti selgitusega on minu teada veebist juba kõrvaldatud. Mina seda näiteks leida ei suutnud. Kus selline video veel kättesaadav on?

Asjakohane artikkel sellele videole:
https://www.accelerista.com/abc/koolita ... -kohustus/

Palun aga olla ettevaatlik selle artikli tsiteerimisel - mulle tundub, et osa on kirjutatud algse eksliku seisukoha põhjal ning hilisemad parandused tekitavad segadust.

Tulles aga konkreetse olukorra juurde, siis esimese asjana tuleb selgeks teha, mida konkreetne foor reguleerib. On ilmne ja vaidlusteta, et üldjuhul punase tulega foorist mööduda ei tohi. Seega, kui on plaan liikuda otse, siis sõltumata muust liikluskorraldusest tuleb enne foori jääda seisma - stoppjoone ees või selle puudumisel vastavalt siis ristmikul enne lõikuva sõiutee äärt takistamata jalakäijat (LS § 58 lg 3) ning reguleeritud ülekäiguraja korral ülekäiguraja ees (LS § 35 lg 10).

Eriolukord tekib siis, kui juhi plaanitav sõidusuund ei ole fooriga postist möödumine, vaid eesmärgiks on teostada pööre enne valgusfoori. Siin on järgmised kontrollsammud:

  1. Enne pööret tuleb nagunii vähendada kiirust, kuna a) pööre suurel kiirusel on ohtlik tsentrifugaaljõu tõttu ehk sõiduk võib kalduda vastassuunavööndisse pööret lõpetades või teelt välja sõita ja b) tuleb teed anda pööret lõpetades ristuvat sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile, mopeedi- või pisimopeedijuhile (LS § 17 lg 3 p 2). Kiiruse vähendamine peab vastama LS § 50 lg 3 p 1, st olema selline, et juht suudab peatada sõiduki takistuse ees, mida ta pidi ette aimama (eesõigustatud liikleja on alati etteaimatav). Kiiruse vähendamist sellises pöörde olukorras kohustab ka LS § 18 lg 1, mille kohaselt tee andmise kohustuse täitmisest peab selgelt märku andma.

  2. Kiiruse vähendamine annab võimaluse rahulikumalt jälgida liikluskorraldust ning täita vajadusel teeandmiskohustust.

  3. Ristmik on LS § 2 p 68 kohaselt reguleeritav, kui sellel liikumisjärjekorra määravad foorid. Antud juhul see nii ei ole, kuna kõrvalteel puuduvad valgusfoorid (puudub foor, mis annaks lubava või keelava signaali kõrvalteel olevale juhile). Seega on tegemist reguleerimata ristmikuga. Üks viis tunda reguleeritud ristmikut kaugelt on foori asukoht - kui see on enne ristmikku, siis reguleerib see ristmikule sõitmist, kui pärast, siis mitte. Antud juhul on tegemist reguleerimata ristmiku lähedal asuva reguleeritud ehk reguleeritava ülekäigurajaga. Ükski standard ei kehtesta, kui kaugele võiks reguleeritud ülekäiguraja ristmikust paigutada, see on vastava analüüsi küsimus. Levinud on reguleeritud ülekäiguraja paigaldamine vahetult ristmiku kõrvale.

  4. Kui on selgeks saanud, et ristmik ei ole reguleeritav, siis tuleb sellel lähtuda reguleerimata ristmiku nõuetest, st eesõigus on sõidueesõigusega teel liikuval juhil (LS § 2 p 72, § 57 lg 1). Erinevalt peateest (mis on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LS § 2 p 51 või on seda oma teekatte eristustest tulenevalt), peab sõidueesõigusega teel liikuv juht oma eesõiguses veenduma. Selleks annab veendumuse lõikuval teel olev liiklusmärk 221 või 222. Lihtsalt üldharivaks teadmiseks, et need on ainukesed liiklusmärgid, mis on äratuntavad ka tagantpoolt - seega ei pea juht nägema seda õigelt poolt, et aru saada, millise tähendusega see teisele juhile on. Seega on sõidueesõigusega teel liikuva juhi jaoks kiirelt selge, et tal on eesõigus ning seda ka pöörde teostamisel.

  5. Kui eelmine küsimus on selge, siis jääb vaid küsimus, miks on pandud stoppjoon ja millal selle ees tuleb seisma jääda. Stoppjoon enne ristmikku on eesmärgiga vältida ristmiku kinnisõitmist ning rõhutada vajadust hoida ristmik vaba. Selle stoppjoone reguleerimisalaks ei ole kõrvalteelt peateele sõitnud juhile eesõiguse andmine. Ristmik on vaja vaba hoida erinevatel põhjustel - eritalituse sõidukite liiklemise tagamiseks, samuti võimaldamaks kõrvalteelt ristmikule sõita, kui peateel otse liikuda ei saa. Muuseas, ühegi ristmiku lõikumisalal (sõltumata foorist või selle puudumisest) ei tohi seisma jääda (LS § 56 lg 2). Ja selle nõude eesmärgiks ei ole eesõiguse muutmine, vaid liikluse sujuvuse võimaldamine, kuna lõikumisala vabaks jätmise korral on siiski võimalik veel teistes suundades liikumine. Liiklus ei ole alati eesõiguse järjekorras liikumine.

  6. LS § 35 lg 10 kohustab jääma seisma stoppjoone ees, kui foori keelav tuli keelab sõita ülekäigurajale. See on tingimuslik õigusnorm, mille rakendamise aluseks on olukord, kus juhil on kavatsus sõita reguleeritavale ülekäigurajale. Sellise kavatsuse puudumisel ei reguleeri see foor ka antud liikleja liikumist. Just seetõttu on enne valgusfoori vasak- ja parempööre lubatud (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud), kuid liikumine ülekäigurajale keelatud ning sellise kavatsuse korral tuleb seisma jääda enne stoppjoont. Sama kehtib ka teiselt poolt lähenedes, st vasak- ja parempööre ei ole võimalik, kuna selleks tuleb ületada ülekäigurada.

Soovin rahulikku meelt liiklusküsimuste arutamisel. Iga arutelu on hea, kuna paneb meid mõtlema ja hoolivamalt käituma. Peaasi, et saadud soovitused ei oleks liiklusohtlikud. Selles teemas ei ole mingit ohtu, kui keegi seisab liiga kaua stoppjoone taga. Küll aga toimub igal aastal ilmselt sadu liiklusõnnetusi, mis paraku lahenevad kõrvalteelt välja sõitnud juhi kahjuks. Mõnikord on ka segasüü olukordi, kui eesõigusega teel liikunud juht sõitis üle ülekäiguraja või kavatses seda teha. Kui foorituli jääb ebaselgeks (ja enamasti jääb, kuna erapooletud tunnistajad sõidavad ju kohe minema), siis ei arutleta enam üldse fooritule üle ja kehtima jääb liiklusmärk.



Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Mootorratta load, liiklus, motokoolitus ja sõit”