LS ehk LiiklusSaag

[Rasmusk]

Spoiler

Vot ei taipa, mis seaduspügalat küll oodatakse.
Samuti võib oodata seadusepügalat, et see õnnetu foor ei reguleeri näiteks parkimist või helisignaali kasutamist (tõupuhas demagoogia)
Tooge seadusepügal, mis kinnitab, et teisel pool ristmiku olev kõndijate foor reguleerib seda ristmiku. Sellist pügalat ei ole sellisel kujul olemas nagu te seda nüüd siin ootate. Kui taiplikus ei luba aru saada, et märk või foor paigaldatakse alati reguleeritava ristumise ette.

Ole hea ja leia mulle siis see seadusepügal, mis ütleb, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor on paigaldatud ristumise ette.

Mina ei ole sellist seadusepügalat leidnud.

Siis sa ei tohiks juhina liikluses osaleda.

Eeldasin sisukat vastust, mitte Ad hominem rünnakut. Kuna sa sisuliselt ei vastanud, siis on kaks varianti. Sa kas ei oskagi sisuliselt vastata või sa ei viitsi ja lahmid.

Ehk siis sellist seadusepügalat ei ole mitte kuskil olemas, kus on öeldud, et reguleeritud ristmikuks loetakse ristmikku, kus foor paikneb enne sõiduteede lõikumist. Reguleeritud ristmikku tulebki ära tunda vaadeldes liikluskorraldust komplektsena, mitte ainult ühest tingimusest lähtuvalt. Ehk siis liikluskorraldust tuleb vaadelda funktsionaalsena, mitte ainult ühest konkreetsest asjaolust lähtuvalt. Vahel erinevad liikluskorraldusvahendid täiendavad teineteist ja olukord võib ka muutuda. Selgitan allpool.

@Rasmusk .... hmm, sellie väite peale nagu ei oskagi midagi lausuda. Ainuke asi, mis tuli mõttesse, et uurida, kuidas sa üldse selliste teadmistega liikluses hakkama saad? Ja seda tahtsin ka veel küsida, et kuidas sa üldse tead, millises suunas liikluskorraldusvahend tänaval mõjub? Üllata mind.

Ma ei ole senini leidnud mitte ühtegi õigusakti, mis reguleeriks seda, kuidas foor peab täpselt ristmikul paiknema ja mismoodi sellest paiknemisest tulenevalt on võimalik hinnata ristmikku kas reguleeritud või reguleerimata ristmikuks. Kui minu jaoks paikneb ristmiku vahetus läheduses (enne ülekäigurada, kuid peale ristuvat teed) foor, siis minu jaoks tähendab see reguleeritud ristmikku. Seda sellisel juhul, kui lisaks foorile on reguleeritud ka sõidukite paiknemine enne ristmikku foori keelava tule ajal ja seda enne sõiduteede ristumist. Kui stoppjoon on peale ristumist, siis ilmselgelt ei ole tegemist reguleeritud ristmikuga. Muidugi on olemas ka kombineeritud variandid, kus näiteks otsesõitjatele kehtiv stoppjoon on vahetult enne ülekäigurada, aga näiteks vasakpöörde sooritajatele on eraldi sõidurada koos eraldi stoppjoonega.

Seda kinnitab ka teemärgistus. Selgitan. Vaatame kogu olukorda nüüd uuesti.

Vaatleme näiteks seda ristmikku: Vabaduse pst-Kirde-Võidu tn ristmik suunaga Pärnu poole

Esimese seisukoha järgi justkui nagu poleks tegemist reguleeritud ristmikuga, vaid tegemist on ainult reguleeritud jalakäijate ülekäigukohaga. Ehk siis:

1. Kui sõidukijuht soovib pöörata vasakule või paremale, siis ei pea ta juhinduma foori tuledest, vaid võib sooritada koheselt manöövri vasakule või paremale (Kirde või Võidu tänavale). Liiklusseadus §35 lg 10)
2. Kui sõiduki juht soovib liikuda otse edasi mööda peateed, siis peab ta foori keelava tule ajal jääma seisma stoppjoone ees ja ei tohi ristmikule välja sõita. Stoppjoont dubleerib ka liikluskorraldusvahend (liiklusmärk) STOPP kirjaga.

Teise seisukoha järgi on tegemist reguleeritud ristmikuga.

1. Kui sõiduki juht soovib pöörata vasakule või paremale, siis ta peab juhinduma foori tuledest ja sooritab manöövri lubava tule ajal. Keelava tule ajal peab jääma sõiduki juht seisma stoppjoone ees ja ei tohi ristmikule välja sõita. (liiklusseadus §58 lg 3).
2. Kui sõiduki juht soovib liikuda otse edasi mööda peateed, siis peab ta foori keelava tule ajal jääma seisma stoppjoone ees ja ei tohi ristmikule välja sõita. Stoppjoont dubleerib ka liikluskorraldusvahend (liiklusmärk) STOPP kirjaga.

Mina isiklikult arvan, et õige on teine variant ja kohe ka põhjendan, miks ma nii arvan.

Juhul, kui tegemist oleks reguleerimata ristmikuga, siis puudub ka vajadus stoppjoone järele enne ristmikku. Eriti veel vasakpöörde sooritajale Seega stoppjoont enne ristmikku ei oleks ja seega ei oleks manöövrid vasakule ja paremale takistatud. Millegipärast on liikluskorralduslikult ikkagi need stoppjooned sinna pandud. Miks? Miks on vajadus takistada stoppjoone abil otseliikujat enne teede ristumist ja enne ülekäigurada ja miks ei tohiks enne ristmikule välja sõita või siis vasakule või paremale pöörata? Jah, teed ületavate jalkäijate mõistes polekski vaja takistada, sest sõiduki juht pöörab enne ära vasakule või paremale ja tema liikumisteekond jalakäija omaga ei lõiku.

Miks on eraldi vasakpöörde sõidurajal samuti stoppjoon, kuigi esimese variandi järgi võiks ju pöörde sooritada sõltumata foorituledest? Miks seda joont sinna siis vaja on? Miks peab sõiduk seal peatuma või milleks on vaja seda peatumise kohta eraldiseisvana tähistada? Joont polekski ju vaja ja pöörata võiks kohe? Vastutulevate sõidukite läbilaskmiseks? Kindlasti mitte, sest vastutulevad sõidukid tuleb vasakpöördel igal juhul läbi lasta nn "parema käe" reeglist tulenevalt ja paiknemine sõiduteel (ristmikul) on juhi ülesanne sellisena, et teisi sõidukeid ei takistataks.

Ehk siis need stoppjooned ongi mõeldud ju just selleks, et kõrvalteelt saabuv sõiduk saaks ka liigelda ja peateel olev sõiduk ei sõidaks ristmikule ehk siis nn "ei sõidaks ristmikku kinni".

Kui nüüd võtta sama ristmik teisest sõidusuunast (Pärnust südalinna poole), siis paikneb foor ju enne ristuvaid teid? Seega siis teises sõidusuunas on tegemist reguleeritud ristmikuga? Ei tahaks hästi uskuda, et liikluskorralduslikult on see nii planeeritud, et ühes sõidusuunas on tegemist reguleeritud ristmikuga ja teises sõidusuunas mitte, kuigi jah juriidiliselt põhimõtteliselt see ju keelatud ei ole. Olukordi, kus näiteks ühes sõidusuunas on suurim lubatud sõidukiirus erinev vastassuunast on täitsa olemas ja kasutatud.

Olgu, vaatame, kas leiame ka mõne sellise ristmiku, mis tõesti ongi reguleerimata. Ei olegi vaja kaugelt otsida. See näide sobib hästi: Vabaduse pst-Prii tänava ristmik

Väga hästi on näha, et vasakpööre Prii tänavale on võimalik sõltumata eesolevate fooride tuledest. Vasakpöördeks on olemas eraldi sõidurada, stoppjoon puudub. Seega võib pööret sooritada ja vastutulevad autod tuleb loomulikult läbi lasta.

Peale seda on näha reguleeritud ülekäigurada, mille vahetus läheduses on stoppjoon. Ehk siis sõidukid ei pea peatuma mitte enne Vabaduse pst ja Prii tänava ristumist, vaid võivad sõita kuni stoppjooneni.