Poolvärske mootorrattur otsib sõiduvahendit.

[Jesper]

Sellest johtuvalt olen hakanud inimestele nõu andma just teistpidi erinevalt tavalisest teemade kulgemisest. Vali meeldiv masin, annan arvamuse / teadmised selle masina ja sobivuse kohta.

Ma olen veel lihtsamat teed läinud, vali masin ja sõida, kui just mingi silmapaistvalt idiootse plaaniga tegu pole (a'la ostan mittekomplektse Jawa ja hakkan taastama), siis küll kõik laabub Vähemalt mulle tundub, et selle 50 või 75 või 25 protsendi moodustavad enamjaolt need, kes endale teiste soovitusel isikupäratu kuuesajase ostsid. Mitte et need halvad rattad oleks, a lihtsalt kui emotsioon jääb lahjaks, siis hakkab inimene kohe uuesti seda õiget, kangemat "laksu" otsima.

Ja kui päris aus olla, siis üleüldse mingile ülevaatlikkusele või neutraalsusele pretendeerivaks soovitamiseks peaks olema kas motoajakirjanik või siis ostma vähemalt 3 tsiklit aastas - kõik alla selle läheb ikka rohkem sinna keha müüva isiku ja tema töövahendi kiitmise kategooriasse. Mis omakorda tõestab seda, et oma tsiklist rahulolu tundmiseks ei ole selle objektiivne "headus" kuigi oluline parameeter...

Ja mis puudutab seda õppimise teemat, siis no blin, ma sõitsin eelmine suvi korra rolleriga kaks korda läbi linna - omaarust olid tempo ja liigutused enamvähem samad mis suure rattaga, aga poole peal oli tunne et lähen poodi ja ostan suure Fiskarsi matšeete selja peale rippuma, et ahvidele natukenegi kombeid õpetada. Pärast seda vandusin, et olgu või 65cc, mina enam ilma valge numbrita liiklusesse ei lähe. Et noh, selles plaanis võiks teemaalgatajal nagu üsna tugev põhi all olla, tsiklit üldiselt ikka austatakse