Hälvik- Mootorratturid

[Märtt]

Spoiler

Olles ise korduvalt eest ära sõitnud, nii edukalt kui mitte edukalt ja on ka püstol välja võetud... võtaks veidi sel eest ära sõitmise teemal sõna.
Peatumismärguande eirajat ei peaks laskma vabalt ära sõita, aga kinni pidamisel peaks arvestama reaalset ohtu ja konkreetseid asjaolusid ja peaks võimalikult palju püüdma säästa juhi tervist ja elu. Varem meedias nähtud ringteel suhteliselt väikese kiirusega otsa sõitmine: OK. Maanteel isegi kiirusel 90 km/h ei oleks OK. Samas kui eest ära sõitja peaks jalakäijat või ratturit raskelt vigastama või tapma ja ta selle peale ise ei peatuks ning edasi kihutaks, siis peaksin ka 100+ kiirusel otsa sõitmist või muid karmimaid meetodeid OK lahenduseks. Ehk siis peaks väga täpselt konkreetseid olusid arvesse võtma, usun et korrakaitsjad seda reeglina ka teevad.

Ma olen nõus, et peaks peatama ja olen ka nõus, et samas peaks riske adekvaatselt hindama. Kahjuks tuleb jälle meelde olukord, mida tunnistasin paarikümne meetri kauguselt. Nimelt nägin mõni aeg tagasi väga lähedalt, kuidas politsei ühe ohtlikult käituva õnnetu inimese maha lasi. Jah, poiss ei käitunud adekvaatselt. Aga vastuolu tekib siin, et üheltpoolt jõuan ikka ja jälle selleni tagasi, et väga adekvaatselt olukorda lahendadades ei oleks olnud politseil põhjust teda tappa... Samal ajal saan selgelt aru, et olukord, kus inimene oli teistele teoreetiliselt ohtlik ning ei allunud politsei (väga üheülbalistele ja lamedalt konkreetsetele) korralduste ei jäänud ametnikel enam suurt valikut, kuna inimene asus juba konkreetsele rünnakule kahe korrakaitsja suunas...

Pikemalt täpsustamata - mõte selles, et see olukorra hindamine ei ole üldse mitte lihtne. Minul võõra inimesena on siiani kahju, et seda õnnetut nugadega poissi osavamal moel korrale ei kutsutud ja asi nii halvasti lõppes (tema pere kurbusest ei taha mõeldagi). Aga kujutage nüüd ette, kui keegi selline surnud poiss oleks süüdi mitte nugadega politseinike poole jooksmises ja neile mitte allumises, vaid kõigest tsikliga kiiruse ületamises ja politseinikele mitte allumises...

Tsikliteemaline arutlus on täiesti eluterve.

Nugadega mööda linna jalutada ei ole okei. Aga Maarjamaal (veel) ei lase keegi sind selle eest maha. Politseiniku korralduste eiramisega samad lood - keegi ei lase sind maha, ent jõu kasutamine ei ole välistatud. Aga nugadega politseiniku poole jooksev maniakk (taust teadmata, kas on järjekordne hullunud rätipea või on vaga hullumajast põgenenud ja tegelikult eeskujulikku elu elav programmeerija Mart, kes vahepeal ära keerab ja kinžallidega jalutama läheb) tuleb teha kahjutuks. Mina ei tahaks näruse politseipalga eest riskida sellega, et mind võib vabaduse väljakul tööülesannet täites ära nülgida. Kes natuke relvadega kokku puutunud, oskab arvata, kui keeruline on sellises olukorras tabada kedagi teda minimaalselt vigastades. Keskmine politseinik, kes saab aastas lasta tiiruoludes seisva märklehe pihta 2 karpi padruneid, peab tegema kõik, et rünnak peatada, riskimata, et taga keegi rikošetist pihta saab (möödalasu puhul eriti suur oht). Loe: sihitakse keskmassi. Tulirelv on äärmuslik vahend, aga antud olukorras ainuõige. Nüüd peaks olema ka taserid, aga siis veel ei olnud.

Siin on natuke perspektiivi küsimus kah. Kas oleksime nimetatud isiku suhtes nii kaastundlikud, kui ta oleks enne politseinikega kohtumist näiteks Harju tänaval mõned kodanikud ära veristanud, nagu juhtus aasta enne seda Turus? Kas ta oleks ka siis heatahtlik hullunud inimene, kes ei taha kellelegi halba ja muuhulgas on andekas progeja (mis antud kontekstis on täiesti ebaoluline ära mainida!). Ehk siis, olukord oli piisavalt ettearvamatu, mistõttu kasutati ka äärmuslikku vahendit olukorra neutraliseerimiseks. Politsei käitus olukorras VÄGA professionaalselt, julgen väita.
Ohtlike hullude koht on raviasutuses ja nende diagnoos ei ole mingi "get out of shit situation free card." Kahju, et omaksed ja sõbrad enne ei märganud, sellest on kindlasti kahju. Lugedes tagantjärele tema sotsiaalmeedia postitusi, võinuks see olla kerge häirekell.

Mis korraldustesse puutub, siis relvastatud isiku ründe peatamisel on väga konkreetsed protseduurid. Ei ole politseiniku valikus see, kas läheneda talle südamlikult, kaastundlikult või mängida seal kellelegi psühholoogi. Psühholoogi on aega mängida siis kui isik on ohtlik ainult iseendale. Ja siis tegelevad sellega vastava eriala spetsialistid, mitte reapolitseinik.