Honda CR250 2t pinging/detonatsioon

[raksike]

Sai remonditud mootor, uus keps, vändalaagrid, silinder järgmisesse remonti puuritud jne. Suurema koormuse all hakkab mootor tirisema, tegu võiks olla mingi detonatsiooni laadse teemaga. Segu sai rikkamaks sätitud ja asi on oluliselt paremaks läinud aga siiski eriti kõrge koormuse all ikka tiriseb veidikene. Mida ei ole teinud on plokikaan, hetkel on kolvi ja plokikaane vahe 2mm kui kolb on üleval surnudseisus, väljamaa foorumite järgi ongi see detonatsiooni põhjuseks, väidetavalt on ok 1-1.25mm. Lihtne oleks 0.75mm maha võtta aga kuna kubatuur on suuremaks läinud siis tuleks ringi teha ka plokikaane nö kausi osa? Kas kellelgi on sarnase teemaga kogemusi? Masin ise 94a.

[Sciev]

Kui kaant madalamaks teha, suureneb surveaste ja detonatsioonirisk peaks olema suurem.

[will111]

põlemiskambri ruumala väheneb, seega jah...det tekib suurema tõenäosusega.
hästi ei saa aru, et uus keps, värgid, silinder isegi puuritud...aga kolb jäi vana? :O
või kui kolvi vahetasid siis kas vana ja uus on ühesugused (pealmine pind)?

[raksike]

ikka uus kolb kah, kolb on kumer pealt. Varasemalt oli vale kolb sees, pealt sile mis on mõeldud aastatele 97-01. Plokikaan on kumera kolvi jaoks.
Sileda kolviga oli kompressioon suht olematu,ä jne, see polnud ka kuidagi seda plokikaant optimeeritud sileda kolvi jaoks.

[Jesper]

Kogemusi pole, aga enne suure raginaga metalli kallale lendamist tasuks ka süütekõver üle kontrollida.

[will111]

no kui kolb on pealt kumer ja eelmine oli sile, siis ju asi selge. põlemiskambri maht muutus pärast kolvivahetust päris arvestatavalt! väiksemaks siis...sellest ilmselt ka pingimine

[Sciev]

Bensiin ikka 98?

[H3!M4R]

Silindrit puurides ei suurene silindripea diameeter põlemiskambri kohal ja vahest jääb ka tihendi diameeter väiksemaks, kui puuritud silindri kolb. Alla paksem tihend või treid silindripea ala vastavaks. Üks viis testida ajada ca 1mm jootetina L tähe kujuliseks painutades silindri seinani välja ja ajad käsitsi mootorit ringi, kui läbi lõikab vastavas kohas või lömmi vajutab siis on ruumi vähe. Kolvil peaks ka poleeritud servad või raadius peal olema kui piisavalt ringi pinginud

[raksike]

Jootetinaga test tehtud juba varem ja tulemus 2mm ja see olevatki probleem, et hakkab detoneerima. Päris palju sellel teemal välismaa foorumites uurinud ja vädetavalt tuleb silindripealt töödelda, et see vahe oleks umbes 1,25mm ja siis tuleb ka silndripea kumerat osa töödelda vastavalt kubatuuri muutusega mis on toimunud vms. Oma loogika ütleks, et võtan igaltpoolt plokikaane alumiselt osalt, ka kumeratelt aladelt sama palju ehk siis 0,75 mm aga see ei andvat oodatud tulemust.
Pildil siis squish band thickness:
https://www.motoracingshop.com/images/P ... sh-ENG.jpg

Kütus ikka 98.

[raksike]

no kui kolb on pealt kumer ja eelmine oli sile, siis ju asi selge. põlemiskambri maht muutus pärast kolvivahetust päris arvestatavalt! väiksemaks siis...sellest ilmselt ka pingimine

Plokikaan on koguaeg olnud kumera kolvi oma.

[will111]

no h'sti, kuid kolb ise ju ei olnud enne kumer?

[raksike]

no h'sti, kuid kolb ise ju ei olnud enne kumer?

jah aga see kolb oleks pidanud olema koguaeg kumer, see sile kolb oli vale aastakäigu masina oma ja ei toiminud selle setupiga. Selle sileda kolviga oli kompressioon olematu, esialgu ei jälginud ise kah, et sees on vale kolb ja kui ma kunagi vahetasin kolbi ja ostsin uue kolvi vastavalt sees olevale kolvile siis kokkupannes ei olnud ikka kompressiooni ja uurima hakates selguski tõsiasi, et sees vale kolb. Saigi ostetud õige kumer kolb ja kompressioon olemas ja eelnevad probleemid said lahenduse aga tekkiski see pinging.

[reimps]

Palun lahkesti sõna "plokikaan" asemel kasutada nimetavas käändes siiski sõna "plokikaas".

[will111]

no kompressioon on hoopis midagi muud kui surveaste. kolvi kuju kompressiooni väga palju mõjutada küll ei saa. surveastet aga küll, ja täiesti 100% kindlasti ta seda ka mõjutab. ning liiga suur surveaste on see, mis paneb sul mootori pingiga...kuigi võib ka teisi põhjuseid olla teoorias aga antud juhul see tundub nagu tõenäoliseim.

siin on natuke räägitud kompressioonist ja surveastmest näiteks http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=6759

[raksike]

no kompressioon on hoopis midagi muud kui surveaste. kolvi kuju kompressiooni väga palju mõjutada küll ei saa. surveastet aga küll, ja täiesti 100% kindlasti ta seda ka mõjutab. ning liiga suur surveaste on see, mis paneb sul mootori pingiga...kuigi võib ka teisi põhjuseid olla teoorias aga antud juhul see tundub nagu tõenäoliseim.

siin on natuke räägitud kompressioonist ja surveastmest näiteks http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=6759

Sellest jutust saan ma justkui aru, et pm peaksin ma hoopis surveastet vähendama? Nagu näiteks lisaksin paksema tihendi või kogunisti 2tk? Sellega vähendan surveastet ja on vähem tõenäoline, et tekib pinging?
Lisaks kui kellelgi on mahti ja huvi, siis täpselt sama teema mis sai tehtud väljamaa foorumisse: https://thumpertalk.com/forums/topic/12 ... t-14966484

Ma pole surveastmete jne teemadega nii sina peal aga seal viidatakse justkui sellele, et ma peaksin ikkagi seda 2mm squish bandi madalamaks saama.

[Tort]

Küüraka kolviga on põlemiskamber pisemaks läinud ilmselt ehk surve suurem. Sul on vaja maha saada seda. Pead lihvides hoopis suurendad.

Lugesin huvi pärast ja paksemaid silindripealseid tihendeid (ehk auto keeles nö plokikaanetihendeid) ei leiduvat ja topelt ei soovitata kindlasti panna. Küll aga võid sa silindri aluseid 2 tk panna, seal pole survet ka. Saavutad selle, et kolb käib nö pisut vähem põlemiskambrisse sisse.

Keerulisem variant oleks põlemiskambri sügavamaks freesimine.

[raksike]

Küüraka kolviga on põlemiskamber pisemaks läinud ilmselt ehk surve suurem. Sul on vaja maha saada seda. Pead lihvides hoopis suurendad.

Lugesin huvi pärast ja paksemaid silindripealseid tihendeid (ehk auto keeles nö plokikaanetihendeid) ei leiduvat ja topelt ei soovitata kindlasti panna. Küll aga võid sa silindri aluseid 2 tk panna, seal pole survet ka. Saavutad selle, et kolb käib nö pisut vähem põlemiskambrisse sisse.

Jep, ise mõtlesingi tegelt kah seda tihendit mis käib silindri alla. Küll aga siis läheb see squish band height veel suuremaks, mis mõndade allikate väitel ongi praeguste probleemide põhjuseks. Kui lugeda seda teemat millele viitasin oma eelmises postituses, siis seal väidetakse, et just teisele poole pean minema, ehk seda squish bandi tuleb saada väiksemaks.

Too large a squish traps mixture instead of forcing it into the compression dome,

as the mixture compresses in the squish band, it heats up and it self ignites (detonation)

IMO that is pretty huge, as mentioned 1.25mm seems the ballpark norm for a 250cc

[Tort]

Mina lugesin, et muu mõju on praktikas ebaoluline, aga põlemiskambrile jällegi samas piisav, et murest vabaneda. Kaotada pole tegelikult midagi vist, see alune tihend ei maksa ka midagi eriti. Ühel tüübil oli probleem, et ainult võidusõidu kütusega sai sõita, aga tahtis tava premiumiga ja sellega oli ping.

[mx77]

Mina ajaks selle squishi paika ja unustaks selle põlemiskambri mahu probleemi. Squish (liiga suur) mõjutab tööd oluliselt rohkem, kui veidi suureneneud surveaste, kasuta 98-t ja ongi asi OK.

[Tort]

The squish is adjusted by changing the thickness of the gasket that is between the base of the cylinder and the engine crankcase.

http://www.southwestairsports.com/ppgte ... squish.htm

Ehk probleem ja lahendus on siiski mõnevõrra justkui seotud, põlemiskambri suurus ja squish.

[raksike]

Praegune tihend mis on kasutusel on 0,5mm paks. Tihendiga vist kahjuks antud olukorras ei pääse.
Lisaks squishile tuleks mul pm ideaalis ka põlemiskambrit ringi teha, kuna sees on +1,10mm kolb võrreldes originaaliga.

Hetkel tundub, et parim mida teha saab ongi lasta plokikaanelt 0,75mm maha silindri ja silindripea kontaktala pealt. Kas keegi oskab Tartumaal soovitada mõnda tegijat, kes selle tööga aidata saaks?

[H3!M4R]

Alusta alumisest tihendist. Pane 2x orignaaltihendi paksus, ja kui siis veel vajadust on võin rakist laenata treipinki kinnitamiseks küünlaava kaudu ja kohalikud treialid teevad ära ca 10-25 juurikuga.

[raksike]

Alusta alumisest tihendist. Pane 2x orignaaltihendi paksus, ja kui siis veel vajadust on võin rakist laenata treipinki kinnitamiseks küünlaava kaudu ja kohalikud treialid teevad ära ca 10-25 juurikuga.

Kui ma alumisse otsa tihendi juurde panen, siis läheb asi veel hullemaks, hetkel on vaja just madalamale saada.

[Tort]

Seleta teistele ka seda loogikat nüüd.

[raksike]

Esimeses postituses kirjas: hetkel on kolvi ja plokikaane vahe 2mm kui kolb on üleval surnudseisus, väljamaa foorumite järgi ongi see detonatsiooni põhjuseks, väidetavalt on ok 1-1.25mm.

Siin fotol kollasega märgitud alas on vahe kõrgus 2mm aga peaks olema 1,25mm. Nagu mina olen aru saanud, siis väidetavalt ei suruta selle vahega kütust põlemiskambrisse täielikult mingitel situatsioonidel ja plahvatus toimub siis seal squish band alas ja see põhjustabki selle pingimise.

Foto:
https://en.m.wikipedia.org/wiki/File:Squish_band.svg

[mx77]

Esimeses postituses kirjas: hetkel on kolvi ja plokikaane vahe 2mm kui kolb on üleval surnudseisus, väljamaa foorumite järgi ongi see detonatsiooni põhjuseks, väidetavalt on ok 1-1.25mm.

Siin fotol kollasega märgitud alas on vahe kõrgus 2mm aga peaks olema 1,25mm. Nagu mina olen aru saanud, siis väidetavalt ei suruta selle vahega kütust põlemiskambrisse täielikult mingitel situatsioonidel ja plahvatus toimub siis seal squish band alas ja see põhjustabki selle pingimise.

Foto:
https://en.m.wikipedia.org/wiki/File:Squish_band.svg

Oled täitsa õigel teel

[urmas66]

Tee omale kõigepealt selgeks,et mis teoreetiliselt tekitab detonatsiooni mootoris ja siis hakka mõtlema,et mida sa peaksid oma mootoris tegema. Põlemis kambrit väiksemaks tehes sa ju just suurendad detonatsiooni riski. Ma ei viitsi seda lingitud asja lugema hakata,sest tundub,et tõlkes on sul midagi kaduma läinud. Füüsika on kõigile üks. Suurendades rõhku(vähendades põlemiskambri mahtu,nagu sa teha tahad) põlemiskambris, on detonatsiooni risk suurem, mitte vastupidi.

[raksike]

Tee omale kõigepealt selgeks,et mis teoreetiliselt tekitab detonatsiooni mootoris ja siis hakka mõtlema,et mida sa peaksid oma mootoris tegema. Põlemis kambrit väiksemaks tehes sa ju just suurendad detonatsiooni riski. Ma ei viitsi seda lingitud asja lugema hakata,sest tundub,et tõlkes on sul midagi kaduma läinud. Füüsika on kõigile üks. Suurendades rõhku(vähendades põlemiskambri mahtu,nagu sa teha tahad) põlemiskambris, on detonatsiooni risk suurem, mitte vastupidi.

Jah, sellega kui ma võtan plokikaanelt 0,75 maha, et saavutada see 1,25mm squish suurendan ma ohtu teistpidi detonatsiooni osas. Õige olevat, kui ma lasengi plokikaanelt 0,75mm maha ja siis vastavalt tulebki põlemiskambrit suuremakd teha, et kompressioon väga suureks ei läheks mis siis põhjustab samuti pingimist.

[urmas66]

Tee omale kõigepealt selgeks,et mis teoreetiliselt tekitab detonatsiooni mootoris ja siis hakka mõtlema,et mida sa peaksid oma mootoris tegema. Põlemis kambrit väiksemaks tehes sa ju just suurendad detonatsiooni riski. Ma ei viitsi seda lingitud asja lugema hakata,sest tundub,et tõlkes on sul midagi kaduma läinud. Füüsika on kõigile üks. Suurendades rõhku(vähendades põlemiskambri mahtu,nagu sa teha tahad) põlemiskambris, on detonatsiooni risk suurem, mitte vastupidi.

Jah, sellega kui ma võtan plokikaanelt 0,75 maha, et saavutada see 1,25mm squish suurendan ma ohtu teistpidi detonatsiooni osas. Õige olevat, kui ma lasengi plokikaanelt 0,75mm maha ja siis vastavalt tulebki põlemiskambrit suuremakd teha, et kompressioon väga suureks ei läheks mis siis põhjustab samuti pingimist.

On ka juhtumeid,kus kolvilt on maha võetud, kui on piisavalt varu. Ajad servast vahe paika ja lased treipingis kolbi keskelt natuke maha, kui seal on mida maha lasta. Aga kuidagi ei taha pähe mahtuda,et kui kõik õiged osad on paigas,siis midagi on ikka valesti ehk detoneerib.

[Tort]

Esimeses postituses kirjas: hetkel on kolvi ja plokikaane vahe 2mm kui kolb on üleval surnudseisus, väljamaa foorumite järgi ongi see detonatsiooni põhjuseks, väidetavalt on ok 1-1.25mm.

Siin fotol kollasega märgitud alas on vahe kõrgus 2mm aga peaks olema 1,25mm. Nagu mina olen aru saanud, siis väidetavalt ei suruta selle vahega kütust põlemiskambrisse täielikult mingitel situatsioonidel ja plahvatus toimub siis seal squish band alas ja see põhjustabki selle pingimise.

Foto:
https://en.m.wikipedia.org/wiki/File:Squish_band.svg

No jah, aga nagu Urmas ütles, siis surve silindris suureneb ja teistpidi tekib deto probleem, kui squish paremaks lähebki. 0.75mm on ikka jõhker vahe. Ainult lihviga ei tundu küll pääsevat sa.