2007.a CBR 1000RR küttesegu

[Heikik]

Tere!

Rattaks 2007.a CBR 1000RR. Viimasel ajal teeb mootor imelikke ja imelisi asju - kütusehais tagant väljas, vahepeal kiirendades poob nii tugevalt kinni, et tunne on selline nagu keegi katkestaks hetkeks süüte. Küünlad süsimustad ka. Ühesõnaga - jookseb liiga rikkalt. Enim anomaaliaid on 4-5000 rpm kandis, kui olen mõnda aega kruiisinud gaasi ühtlasel tasemel hoides.

Taustaks: progeaju, väljalaske liblikklapp ja katalüsaator läinud, lõpupütt tühi. Seni käis kergelt peale keeratud kütteseguga väga ilusti ca 2000-3000 km.

Arvutit külge pannes ja kodugaraažis lakke riputatuna ratast 4000-5000 rpm juures käik sees jooksutades avastasin, et AFR näit jookseb kohati üle 18:1 (ka siis, kui pihustushulga olin keeranud 107% peale võrreldes lähtetasemega), ehk teisisõnu aju "arvab", et käib sigavaeselt ja keerab mõnuga kütust peale. Aju settingutes on O2 sensori näidule antud tootja poolt võim kütust peale keerata kuni 180%, ehk siis pole raske aru saada, miks üle ujutab ja kinni poob...seda kütust pole lihtsalt kuskile panna.

Nüüd küsimus. Mul on vaja sõita (auto müüsin maha), aga olen veel ainult ca 3 nädalat Eestis ja uut O2 sensorit sellele rattale ei saa ei kiiresti ega ka mõistliku raha eest...

Kas teen mootorile potentsiaalselt väga palju kahju, kui O2 sensori korrektsioonimäärad ajus nulliga võrdsustan (et liiga rikkaks ei saaks ajada) ja üritan paljalt IAT, TPS, jahutusvedeliku temp jms sensorite info + kütusekaartide baasil segu enam-vähem talutavana hoida?

Või kannataks proovida mingit suvalist lairiba O2 sensorit, mille keere sinna auku hakkab?

Tänan kaasamõtlejaid.

[Kauri]

Enamus widebandid peaks sobima. Peamine, ära hakka lambda juhtmeid jootma, kuna andur "hingab" läbi juhtmekiudude isolatsiooni sees. Termokahanevaga peab samuti olema ettevaatlik et liim ei jookseks ühenduskohta sisse.

[Heikik]

Enamus widebandid peaks sobima. Peamine, ära hakka lambda juhtmeid jootma, kuna andur "hingab" läbi juhtmekiudude isolatsiooni sees. Termokahanevaga peab samuti olema ettevaatlik et liim ei jookseks ühenduskohta sisse.

Oota, aga...kuidas ma siis juhet jätkan? Vaevalt ma Honda pistikuga lambda suvalisest autopoest leian...

[Kauri]

Kasvõi keerad otsad omavahel kokku ja isoleerid. Aga muidu tavalised presshülsid. Boschil olid kunagi olemas ka universaalsed lambdad koos ühenduspistikutega. Originaalpistik jäi puutumata ja vana anduri lõikasid kuskil maha ja jätkasid uuega.

https://www.aa1car.com/library/wraf.htm

[Heikik]

Enamus widebandid peaks sobima. Peamine, ära hakka lambda juhtmeid jootma, kuna andur "hingab" läbi juhtmekiudude isolatsiooni sees. Termokahanevaga peab samuti olema ettevaatlik et liim ei jookseks ühenduskohta sisse.

Kiire googeldus ütleb, et lambda andurid erinevad siiski voltaažilt. Osad (kui rääkida autodest) Jaapani päritolu sõidukid saadavad 3,3 V sensorisse, Bosch, GM jm hoopis 2,6V. Loodan kasutada mõnde auto oma, kuna need on kergesti kättesaadavad ja odavad.

Ega ei juhtu teadma, mis Honda tsikli O2 sensori puhul voltaažiks võiks olla? Service manual ei ütle.

[will111]

Sõiduk ei saada sensorisse pinget. Sensor genereerib pinge, seda pinget loeb ecu ja teeb sellest järeldused, kas segu on lahja või rikas.
https://www.aa1car.com/library/wraf.htm

[ranel]

Vanasti autodel töötas nii, et tõmbad lambda sensori pistikust lihtsalt tagant ära ja siis läks niiöelda safe režiimi. Äkki mootorrattal toimib samamoodi?
Aga noh progeajud jne.

[will111]

siis läheb open loopi, ehk jah, hakkab kasutama ajusse sisse progetud fixed väärtusi. aga no need väärtused annavadki ikka päris rikka segu, sest open loop on ju see käivitusjärgne lühike aeg üldiselt. põhimõtteliselt umbes sama teema nagu "vanasti" tooreklapi lahti tõmbamine külmkäivitusel.
muidugi endal kunagi üks auto oli, mille puhul see sensori pistikust lahti võtmine ja open loopi jätmine andis ikka väga kohutavaid tulemusi...kuigi osade juttude järgi pidi olema "lihtsalt natuke rikkam segu aga muidu täitsa okei"

[Kauri]

Sõiduk ei saada sensorisse pinget. Sensor genereerib pinge, seda pinget loeb ecu ja teeb sellest järeldused, kas segu on lahja või rikas.
https://www.aa1car.com/library/wraf.htm

Ära palun võta igal teemal sõna. Väga paljud autod saadavad anduri poolele välja konstantselt 0,45V ja anduri töötemperatuurini jõudmisel (ca 320-350 C') genereerib ECU lambdast väljuva ja referentspinge signaali söödavaks. Lambdasid on kokku 5 erinevat mudelit, milledest kõigil on üksteisest erinev ehitus ja ühest tõde ei ole mitte kuskil olemas.
Paljud lambdad elavad üldse 5V peal (Opel, Saab)

[Kalapea]

See on vist see Ignitechiga cbr, siis võid sensorite alt rahulikult lambda välja lükata. Kui on varasem korrektsioonitabel kuskil olemas, kasuta seda. Kui tabelit ei ole siis tõmbad correctionites kõik 100ks, midagi hullu vaevalt et juhtub sest autotune on standardis max 20%.
Enamus ratastel, nagu ka sellel on narrowband sensor (1-4juhet) mis väljastab 1V signaali kui lambda väärtus on 1, kõik mis on 0,5V üles või alla on vastavalt rikas või lahja. Wideband (6 juhet) seevastu väljastab 0-5V väärtust tehes ta täpsemaks, kiiremaks ja kallimaks.
Kui on võimalusi ja tahtmist, siis oleks mõtekas widebandi peale ümber teha, lihtsalt pärast sisestad õige calibration data või UEGO standardi ette linnukese.

[Heikik]

Spoiler

See on vist see Ignitechiga cbr, siis võid sensorite alt rahulikult lambda välja lükata. Kui on varasem korrektsioonitabel kuskil olemas, kasuta seda. Kui tabelit ei ole siis tõmbad correctionites kõik 100ks, midagi hullu vaevalt et juhtub sest autotune on standardis max 20%.
Enamus ratastel, nagu ka sellel on narrowband sensor (1-4juhet) mis väljastab 1V signaali kui lambda väärtus on 1, kõik mis on 0,5V üles või alla on vastavalt rikas või lahja. Wideband (6 juhet) seevastu väljastab 0-5V väärtust tehes ta täpsemaks, kiiremaks ja kallimaks.
Kui on võimalusi ja tahtmist, siis oleks mõtekas widebandi peale ümber teha, lihtsalt pärast sisestad õige calibration data või UEGO standardi ette linnukese.

On küll Ingnitech, jah. Las ma arvan, mäletasid mu varasemat hala kuskilt?
Ma oma puudulike selle valla teadmistega arvasin, et 4 juhet ongi juba wideband. Igatahes, tõmbasin correctionites kõik O2 sensori asjad 100ks, aga maru veidralt hakkas käima selle peale. Üldse mitte hästi.

Lisaks - praeguseks tundub mulle, et viga pole siiski lambdas, vaid kas:

1. TPS paneb villast - arvuti küljes ratast käiates hakkas loopima TPS errorit (mis tähendab, et aju ei saa kohati üldse näitu kätte või näit erineb loogilisest väärtusest väga palju). Välistasin algul selle, kuna multimeetriga päris mitme komakoha jagu mõõtes ja üliaeglaselt rutskat keerates tõusis voltaaž õige sammuga,st katkestuste ja edasi-tagasi hüppamisteta ja püsis õigetes väärtustes (segusiiber kinni 0,4-0,6V, minul siis 0,483 V; segusiiber lahti 4,2-4,8V, minul 4,534 V või midagi säärast).
2. Kuskil juhtmestikus on mingi elektrikotermann...või siis mitu. Olen läbi käinud terve p#rsetäie pistikuid ja juhtmeid. Midagi väga katastroofilist ei ole leidnud, aga näiteks lambda kütteelemendi takistust ei saanud algul kuidagi mõõtes kätte. Kui juhtmetel jupi maha võtsin ja uued klemmid külge pressisin, sain näiduks ca 15 oomi. Ühe ajusse mineva pistiku 2 pini juures oli natukene rohelist oksiidi jne. Olen nüüd kõik ära puhastanud, lõikunud ja värskendanud ja hetkel on lambda näit enamus ajast vähemasti tühikäigul täitsa loogiline (ca 12-14), aga TPS loobib errorit üle iga paari korra, mis proovin.

Btw, kõik anomaaliad tekkisid siis kui tsikkel aasta jagu seisis, kui ise välismaal olin.

Ise julgen oletada, et et vigane TPS võiks ajada lambda näidu ka lolliks? Kui keeran rutskat peale, õhku saab juurde, aga ajul puudub segusiibri asendist ettekujutus (ja pihustamine ei suurene), võiks see ju ära seletada mu AFR näidu, mis kohati läks 18:1 ja rohkemgi?

Järsult tühikäigul gaasi andes ei taha enam viimasel ajal kohe pöördesse ka minna, vaid viivitab hetke.

[will111]

TPS vigast näitu ei pruugi jah nii testriga mõõtes alati tuvastada, ta võib vahelduvat errorit loopida siis kui ratas reaalselt töötab. Mul on just üks masin diagnoosimisel, millel kahtlustan just täpselt sellist viga. Samuti esineb see sümptom "Järsult tühikäigul gaasi andes ei taha enam viimasel ajal kohe pöördesse ka minna, vaid viivitab hetke"
TPS signaali on üks nendest mille pealt aju arvutab eeldatavasti basic fuel injection perioodi, lisaks crankshaft signaali pöörete jaoks ning ilmselt IAP. vähemalt suzukidel see nii on ja tehase kirjanduse järgi suure kooormuse all arvutab TPS järgi ning kruisides ja väiksel koormusel IAP järgi. lambda näit on üks nendest sensoritest, mille järgi aju teeb sellele basic pihustiajale täppishäälustust ehk arvutab compensationi teguri. nende kahe peale kokku tekitatakse siis lõplik pihusti lahtioleku aeg. Ühesõnaga vigane TPS signaal võib põhjustada küll AFR näidu, mis on vägagi paigast ära.

[reimps]

Hea lugemise teema, mis siis, et mu**igi aru ei saa enamjaolt.

[Dusterx]

Mehed, lambda näit 18 on sigavaene, mitte rikas! Narrowband lambad üldiselt suudavad 14,7+- natuke ainult näha. Autopargil on 14,7 normaalsus, põhjagaasiga max koormusel võiks olla umbes 12,5-13,5 kandis. Näit lahti seletada on kõige lihtsam stiilis 14,7 liitrit õhku 1 l kütuse kohta, esimene number suurem on nälgas, väiksem-rikas.

Kui sul on olemas eraldi wideband lambda (eeldan lihtsalt, kuna nägid ju kusagilt, et segu on 18 kandis), siis enamusel lambdakelladest on olemas narrowbandi emuleerimise väljund, mis on ka ringi kalibreeritav, miks sa seda lahendit ei kasuta kuniks originaali uue saad?

[Kalapea]

Hea lugemise teema, mis siis, et mu**igi aru ei saa enamjaolt.

Willi juttu, kus ainult sidesõnad on eesti keeles on võib tõesti keeruline ammutada olla.

Mõned mõtted,
TPSi väärtust näed laivis kui tabelit vaatad ja gaasi keerad, kui väärtus hüppab üle mitme lahtri, võib andur tõesti vigane olla.
Kui veel ei ole teinud siis TPSi kalibreerida, sensorite alt vajutad TPS 0 kui gaas kinni ja põhjas hoides TPS 100.
Kui lambda välja lükkasid, kas siis sai ka autotune välja lükatud?
Tühikäigul on lambda suhteliselt kasutu, klappide ülekattest ja vabamast väljalaskest tulenevalt lisandub väljalaskesse õhku ja näit ongi enamasti lahja. Seega lähtub aju IAPi tabelist, ignijetil standardis on see kasutusel alla 2500rpmi ja 2%TPSi.
Vaata ka IAP comp tabel üle, kui autotune on pandud mõlemat tabelit kirjutama võib see konflikte tekitada.

Kui viitsid, võid mõned pildid tabelitest ja seadetest panna, ehk jääb midagi silma.

[will111]

Kalapea, oskad ehk öelda kas vigane TPS andur, täpsemalt mingitel hetkedel andurilt tulev ebaloogiline signaal võib panna aju ka pihusteid üleüldse sulgema? Mõtlen seda kui kiirendades mootor kohati tuntavalt jõnksutab ehk mõningad töötaktid vahele jätab. (vahel on peale seda ka injector signal errorid kõigi pihustite kohta kohe püsti, vahel jälle ei viska ühtegi errorit)

...vabandan teema ärakasutamise eest, aga vähemalt ei ole väga teemast mööda jutt

[Virks]

Näit lahti seletada on kõige lihtsam stiilis 14,7 liitrit õhku 1 l kütuse kohta, esimene number suurem on nälgas, väiksem-rikas.

Suurusjärgud on valed.
14,7kg õhku 1kg bensiini kohta.

[Kalapea]

Kalapea, oskad ehk öelda kas vigane TPS andur, täpsemalt mingitel hetkedel andurilt tulev ebaloogiline signaal võib panna aju ka pihusteid üleüldse sulgema? Mõtlen seda kui kiirendades mootor kohati tuntavalt jõnksutab ehk mõningad töötaktid vahele jätab. (vahel on peale seda ka injector signal errorid kõigi pihustite kohta kohe püsti, vahel jälle ei viska ühtegi errorit)

...vabandan teema ärakasutamise eest, aga vähemalt ei ole väga teemast mööda jutt

TPS on ratiomeetrilise väljundiga, ehk siis väljundis on 10-90% sisendist, st. tööpiirkond on 0,5-4.5V.
Kõik mis jääb üle või alla selle on aju jaoks mittesobiv väärtus ja annab veakoodi.
Seega kui töötava mootoriga anduri ära tõmbad sureb ratas välja.
Teoorias kui on tegu halva ühenduse või tpsiga siis võib aju näha hetkeliselt reaalsusest väiksemat väärtust, põhjustades suletud pihustitega overrun´i, sarnaselt kui gaas maha lasta.

Samas võimalused selliseks veaks on pigem harvad, tüüpilisem oleks mõni lahtine juhe/pistik, hädine alarm, surev ecu/süüte relee vms.

[will111]

"Samas võimalused selliseks veaks on pigem harvad, tüüpilisem oleks mõni lahtine juhe/pistik, hädine alarm, surev ecu/süüte relee vms"

Jah, eks juhtmed ja pistikud tuleb üle kontrollida/mõõta nagunii. Kõik senimaani vaadatud pistikühendused on rattal samas väga viispluss korras. Lihtsalt mõtlesin, et kui sealt midagi kahtlast ei avasta siis kui tõenäoline on, et streikiv TPS ise justnimelt selliseid sümptomeid võib põhjustada.
Aga huvitav, et mainisid alarmi. Omaniku sõnul on selline asi just hiljuti sõidukile paigaldatud. Mida see hädine alarm täpsemalt seal sõidu ajal teeb või mõjutab?

[Kalapea]

Odavad Hiinakad, SPYd jms. kasutavad süüte katkestamiseks kontaktidega releesid mitte SSR'e.
Vibratsioon, niiskus ja halb kvaliteet tapavad relee kontaktid, põhjustades näiteks auklikul teel sõites kakkumist või vihmase ilmaga mittekäivitumist.

Ise olen alarme installides süüte ja starteri katkestuse välja jätnud, tehase immo on piisav ja kes tahab, varastab ka koos kõige vingemate tiluliludega ratta.