Hälvik-autojuhid

[urmas66]

Ma mõtlen siin vaikselt, et kui paljud teist "tsikli seljast maha ronijatest" elus füüsilistesse konfliktidesse sattunud on? See on jube ohtlik ja kui sa oled mingi nipiga kahekümnendatest kaugemale elanud ja ikka sellist tegevust viljeled, siis ka erakordselt loll käitumine.

Ei ole ma kordagi maha roninud mõttega, et nüüd hakkan lõuksi laduma.

Lihtsalt kui vastas pool tõuklema peaks hakkama, siis ma ei kuku koos rattaga ümber ja ratas jääb terveks. Aga jah vahest lihtsalt tekib hetke emotsioonist tahtmine sügavalt silma vaadata (tõenäoliselt küll näeb seal lõputut tühjust), siis seda on püsti seistes parem näha.

Urmase kirjeladatud situatsioonis kui oled vastutuleva bussi nina lähedalt näinud, siis vist viskab adreka nii üles, et oleks sama teinud, mis urmas.

Aga jah enamasti vaatad seda õnnetut rääbist ja vahest hakkab kahju kohe. Ja siis mõtled millise õhinaga tilk tilli otsas ta oma sõpradele räägib, kuidas ta tsiklimehe paika pani.

Tegelikult olin ma koos naisega ja see oli hulka agressiivsem, kui mina. Üldiselt ma tõesti rahulik inimene,aga see debiilik ju jäi minu ees seisma(vasak pööret ootama) ja sealt ka tahtmine teda sakutada. Ma võtsin tüübil tagi hõlmadest kinni ja oleks ta ilmselt läbi akna välja ka tõmmanud,aga vöö oli kinni ja sellega see lõppes. Kuid naine tahtis talle kohe peale seda näkku karata,ma pidin siis hoopis oma naise sealt eemaldamisega tegelema hakkama.
Nüüd vahel saab ikka naljaga pooleks seda meenutatud,aga siis olid jah bussi tuled silmade eest nii lähedalt läbi käinud,et olin kõigeks valmis.