Honda CB 350S Cafe Racer

[slaiv]

Liigun nüüd siis ajaliselt edasi projektis. Asjad said värvitud ning veerev raam ka üsna kohe kokku pandud. Sellele järgnes suur dilemma, kas nüüd juba värvida ka veljed... Seega nüüd juba ootavad veljed viimast värvikiht (värvi jätab veel saladuseks). Käsitsi sai kõik vana värv maha lihvitud ja krunt peale kantud.

Rääkides lubade tegemisest, äkki keegi leob kellel veel pole neid, siis kooliteooria kohustusliku 10 tundi tegin ma e-kursusena eelmise (2019) aasta kevadel. tegin siis kohe ka teooriaeksami kooli oma ning jäin ootama võimalust teha sõidutunde. Paraku olin terve suvi tööl ning sõidutunnid tegin kõik ühe nädala jooksu laugusti kuu lõpus. See oli hea ja intensiivne õpe. Viimased neli sõidutundi seega 4x45min tegin kõik ühe korraga, seega 3h jutti motika seljas. See oli omaette kogemus, niigi oli kogemusi motikatega vähe ning kohe läbi sõita terve läänepoolne Tallinn ja selle ümbrused oli kõva katsumus. See oli ka see periood, kus iga päev oli 30 kraadi sooja ning nahktagi ei aidanud üldse kaasa. Sõidutunnid said aga tehtud ning suundusin ARKi teooriaeksamit tegema. Olin ju siiski kenasti harjutanud e-õppe lehel teooriaeksameid ning olin kindel, et teen muretult ära selle eksami kuid kohale minnes sain aru, et kogu see aeg, mis olin korranud ja õppinud motika teooriat oli torust alla lastud aeg, sest samal hetkel tegid seal ruumis sama eksamit nii rekkajuhid, autojuhid ning mina (ainuke, kes oli seal motika lubasid tegemas). Aga sain selle eksami tehtud ning nüüd ongi vaid oodata kuni olukord riigis rahuneb ja saab ära teha sõidueksami.

Rääkides nüüd edasi motikast endast, siis tegin koledale esihargi mutrile korgi. Korgi eesmärk oli varjata ära see kole mutter ja lisab ka lenksule natuke viimistletud tunnet.

Ostes peal olnud istme välimus polnud päris minu maitse järgi ning lasin istme teha kenaks. Ise valisin ristõmbluste laiuse ning niidi värviks sai punane, et sobiks kokku motika värviga. Lisaks soovisin saada istmele küüru, et tagaots motikal väheke jässakam välja näeks. Sadulsepp leidis, et sellel istme põhjal oli näha ka piir kus varasemalt oli see küür juba olnud kuid ära lõigatud. Seega oli kohe olemas hea joon mille järgi sai uue küüru suuruse paika panna.

Kohe juba alguses kui hakkasin lahti võtma tervet mootorratast, siis leidsin, et üks tikkpolt väljalaskekollektoril on ära murdunud. Ülejäänud kolm olid samuti väga kinni kuid sain need lahti kasutades elektridrelli, sellel oli hea väändemoment madalatel pööretel ning sai ilusti kätte ülejäänud kolm. Aga nüüd see, mis oli mootorisse ära murdunud, sellega oli keerulisem. Esmalt soovitati proovida nö katkise poldi "eemalduspuure" ehk siis vastaskeermega jublakad, mis keerad varem poldi sisse puuritud auku ja saad poldi kätte. Paraku läks see minul katki ning ei saanud ka enam kätte seda murdunud otsa ja kuna see oli juba nüüd karastatud metallist, siis sellest enam ükski puur jagu ei saanud. Proovisin nii koobaltpuure kui ka tavalisi HSS puure. Siis jäi üle üks võimalus ning selleks oli Dremel ning teemantotsik. Sellega sai mõne tunniga selle poldi ja ka jublaka kätte ja sisse sai keeratud uus hülss, mis võimaldas kasutada ikkagi originaalmõõdus tikkpolte.

Edasi pidi hakkama tegelema summutitoruga, sest seda oli juba muudetud nii, et summuti ise oli jäetud ainult ühele poole motikat ning see torustik oli seal väga halvas seisus. Seda hoidis enamjaolt koos keraamiline kollektorteip.
Selline süsteem nagu sellel oli piiras kõvasti ka heitgaaside liikumist. 90 kraadise nurga all ristuvad torud ei ole head. Seega ei jäänud muud üle ning pidi ka selle toru kõik ise uue tegema.
Tunnistan, et keevituse kvaliteet polnud hea aga auke sees ei olnud ning keevitused said siledaks lihvitud.

Vardad said leegitorude vahele pandud, et nende asukoht ei muutuks kui nad vana toru küljest lahti lõikan. Niimoodi tehes on kindel, et torud sobivad ikka sama hästi kollektorisse kui enne.

Vaikselt hakkan nüüd juba jõudma praeguse hetkeni. Aga sellest järgmises postituses.