Yamaha WR450F '15 - Martinez

[Martinez]

Üleelmine pühapäev sai relakaga veidi pakiraami "disainitud" ja teravaid servi maha käiatud. Raami puurisin kaks lisa auku kinntituste tarvis. Algne plaan oli kasutada raamis tõmbemutreid aga antud kohas ei olnud kõige parem mõte. Tuli kasutada ikkagi tavalisi polte/mutreid. Sabale sai ka pikem tõsterihm polditud.

Tegin rattaga ka 100km kruusaringi, et vaadata kas nö kõrvaline heli mootoritöös läheb hullemaks või püsib samal tasemel.
Ilm oli suhteliselt heitlik. Sain päikes, vihma, rahet, lund ja lörtsi. Vahepeal oli nähtavus suhteliselt kesine.

Kuigi see veider heli justkui läks vaiksemaks tahtsin olla kindel ja viisin ratta esmaspäeval uuesti Voltsi juurde. Võttis süütekaane maha ja erilist kepsu loksu ei leidnud, kui siis minimaalse. Andis tripile rohelise tule.

(28.04.2021, LS 5175, 18h)

Lasin ära vahetada veel kiige ketikaitse ja hammakad ning keti. Ülesõitudele mõeldes läks külge 14/47 kombo.
Ratta sain kätte alles kolmapäeva õhtul mis tuli seetõttu veeta garaažis, et järgmise päeva hommikul saaks startida.

Motohoovist sai ligi võetud ja külge poogitud originaal lühike piduriheebel, tagumised suunad, peegli kinnitus, 3.3A kahene USB laadija.
Voltsi käest sain Magura sidurile sobiva peegli kinnituse. Külge läksid ka esimesed suunad, pasun ja klapitavad peeglid.

Pagasi lahenduseks Motokaupmehest Kriega OS-18 kott ning Motohoovist telgi jms kraami tarvis torukoti ja Thule rihmad. Külge läks ka Kriega esimene tõste/tõmbe rihm.

Neljapäeva hommikul 7:30 sai siis lörtsis alustatud teed saartele. Seltskonnas 4 KTM'i, Huski, KLE ja minu WR.

(Hilisem pilt Orissaarest)

Olin sõbraga kontvõõrasteks selles grupis aga saavutasime kiiresti klapi ja oli fun.

Päeva peale ilm paranes ja tegelikult selle nelja päeva vältel saime nautida super ilma. Täna ei ole tahtnud koergadki õue minna. Ilmaga joppas täiega.

Kulgesime valdavalt kõrvalisi kruusateid Pärnuni. Vahepeal sai omajagu aega veedetud Halliste jõe kaldal. Põhjustest võib õnnesärgis sündinu ise ehk pajatada

Pärnust lasime mööda trassi raudteetammini. See sadul on ikka kuradi kitsas ja hakkas endast varakult märku andma. Kuna saba peal olid kotid + seljas veel vee jms kraamiga kott siis sadulas väga liikumisruumi ei olnud - kann on tänagi veel hell. Tuleb leida veidi laiem sadul või olemasolevat töödelda.

Neljapäeval jõudsime läbi sõita Muhu ja osa Saaremaa TET'st.
Reedel kulgesime mööda Saaremaa radu Ninanukini. Tehnika pidas ilusti vastu kuni 675nda kilomeetrini kus peale ühte ristmiku tühjaks vajutamist käis kõvem pauk ja rattal tekkisid erektsiooni probleemid ning hääl lukustas kõrvu ka troppe kasutades.

Sumpa kinnituspolt ja puks olid jalga lasknud ning "custom" väljalase neetidest lahti vibranud.

Nipuka tuuninguga sai pütt enam vähem oma kohale tagasi sätitud ning vaikselt Leisile ära töristatud. Kell lähenes juba kaheksale õhtul kui sain kontakti kohaliku töökoja omanikuga kes nõustus oma abikäe ulatama. Sa pütt tagasi needitud ning uus hülsiga puks asemele fabritseeritud.
Sai nagu uus. Kiitus Leisi Autoteenindus OÜ mehaanikule

Kergendus hinges laagriplatsile jõudes silm lausa puhkas vaatel.

Laupäeva hommikul tõmbasime esimese praamiga Hiiumaale mille rajad olid mulle veel rohkem meelt mööda.
Tõsine katsumus oli muidugi see Kõpu poolsaare liivane lõik.

Läksime peale lääne poolt ja kohe sügava liiva sisse. Varasem kogemus puudub ja suht aukartust äratav katsumus oli. Sügavas liiva käis esiots pidevalt vasakule/paremale ja esimese paari kilomeetriga olid käed pinges ning nahk seljas märg. Kitsas rada, mõlemal pool teravad murtud oksad mille otsa end vardasse ajada.
Peale paari km läbimist läks grupp kaheks. Leppisime kokku, et saame Pallil kokku. Mina kahe vapra/lolliga? jätkasin mööda rannajoont. Tasapisi sain krambist lahti ja enamuse ajast läks ratas sinna kuhu tahtin. Enesetunne paranes ja hakkasin asja nautima. Ilm oli ilus ja sai ka vaateid nauditud.

Mida Palli poole seda kiiremaks/lihtsamaks läks rada.

Ehk oleks pidanud sealt poolt peale minema ja järk järgult kitsamatele ja sügavama liivaga radadele liikuma. Siis oleks vast oludega paremini kohanenud ja oleks see nö lõpuboss, millest meie alustasime, ka lihtsamini läbitav olnud.

Pühapäeval sai siis esimese praamiga mandrile liigutud ja sealt mööda kõrvaldteid koju uhatud.

Ratas pidas ennast tegelikult hästi ülal ja mida aeg edasi seda paremini ma end selle seljas tundsin (kui tuld lööv istmik välja arvata).
Lõpu poole muutus Magura jälle pehmeks (peasilinder lekib?) ja viimasel päeval sain käima ainult vändast. Muidu aga kõik ok.

Paar km enne kodu sai ka küte otsa aga õnneks sain peale paarisadat meetrit lükkamist paaki veidi kütust ning ilusti koju ära.

Kilomeetreid kogunes juurde 1200 ja töötunde 21,7.

Suured tänud nii TET'i rajameistritele kui ka kaasvõitlejatele kes võõrad punti võtsid. Te tegite selle tripi meeldejäävaks, teine kordki

Nüüd tuleb anda tagumendile veidi puhkus ja saada Strommi laadimisprobleemidele jälile. Seejärel läheb WR uuesti Voltsi juurde ja võtab teise lahti ning vaatab mis seisus see mootor siis ikkagist on.

Mõtteid mida ratta juures veel teha võiks on teisigi aga nendest siis kui aeg käes.