Õnnetused mootorratastega 2021.

[kristjankk]

Autojuhid ei muutu. Mobla näppimine, suvalised vasakpöörded jne autojuhtide poolt on elu paratamatu osa. Seda võib kiruda, aga elu sellest ei muutu.

Tsikliga sõitmine ongi selline mäng, kus eeldad kõigilt kõige halvemat ning otsid pidevalt kohti, kus teepervele pidurdada, teelt välja sõita jne. Vasakpööret ootava auto juures jääd peaaegu seisma ja võimalusel reastud eemale. Jne jne.

Täpselt nii on, et halvimat tuleb eeldada, aga mootorrattur ei saa hakata ka iga vastutuleva auto korral mõtlema, et mis nüüd saab kui ta minu vööndisse hakkab kalduma, nii võib lihtsalt hulluks minna, eriti veel siis kui liiklus on tihe.

Sellega olen aga täiesti päri, et vasakpöörde ootajate ning tee ääres pidurituledega seisvate autode korral on tihtipeale mõistlik hoog väga maha võtta.
Kurioosne on see, et vahest on nad mulle just seetõttu ette pööranud, et ma hoo maha võtan. Võib-olla arvasid, et see tuleb nii aeglaselt, et jõuavad mitu korda või siis arvasid, et neile antakse teed.

Kokkuvõtteks - ega siin muud ju pole, et teeme ennast nähtavaks ja oleme tähelepanelikud ja loodame heale õnnele. Must ratas ja mustad riided on küll ägedad ja meeldivad paljudele, aga mingi silmatorkavam värvilahendus võib päästa elu.