Keevitusmasina valimine

[will111]

mingit õiget varrast otseselt ei olegi, väidetavalt sobib suht igasuguse tig elektrood selleks. või ma ei saagi nüüd aru, et mida varda all mõeldakse, fillerit?

ei tea, ise pole proovinud seda brazingut aga ega eriti põhjust ei näe miks näiteks "tavaline" roheline/punane elektrood ei võiks sobida.

[franz125]

Miks asja keeruliseks ajada,igas torupoes on selline liitmike joodis olemas.Soojendad tavalise purgigaasi põletiga.Tig on ikka overkill sellise töö jaoks.Ja kui toruliitmikud siis toro on ikka puht punane vask(vähemalt värvi järgi),liitmikud ise võivad olla nii vask kui pronks või messing.

[Krl]

mingit õiget varrast otseselt ei olegi, väidetavalt sobib suht igasuguse tig elektrood selleks. või ma ei saagi nüüd aru, et mida varda all mõeldakse, fillerit?

ei tea, ise pole proovinud seda brazingut aga ega eriti põhjust ei näe miks näiteks "tavaline" roheline/punane elektrood ei võiks sobida.

Ikka filler jah

[Krl]

Miks asja keeruliseks ajada,igas torupoes on selline liitmike joodis olemas.Soojendad tavalise purgigaasi põletiga.Tig on ikka overkill sellise töö jaoks.Ja kui toruliitmikud siis toro on ikka puht punane vask(vähemalt värvi järgi),liitmikud ise võivad olla nii vask kui pronks või messing.

Ma ei tea.
Siis äkki paneks juba plastiktorud? Või kuidagi wifiga? Või üldse loobuks sellest plaanist, sest äkki saab ilma torutöödeata hakkama?

[Turist]

Oli ammu soov TIG ära proovida ja nüüd on see tehtud. Tundub, et võimalusel püüangi hakata seda eelistama kuna sellega on oluliselt lihtsam kui elektroodiga (aparaat on mul elektrood/TIG) ja tundub ka usaldusväärsem. Vähemalt (roostevaba) toru keevitamisel kindlasti, proovisin mõlema meetodiga ja kui TIG-ga võin üsna kindel olla, et keevitus ka vett peab, siis elektroodiga tuli ikka paras porno välja. Ja seda lihtsalt 2 torujuppi maas kokku keevitades, mitte kusagil paigas olevat toru ümberringi erinevates asendites keevitades. Suhteliselt õhukese seinaga roostevabasse torusse sai paar auku ka sisse lastud ja aukude lappida üritamisel läksid need järjest suuremaks. Lõpuks kui amprid sai nii maha keeratud, et elektrood vaevalt põles (20 A 1,6 mm elektroodiga), siis sai augud kuidagi kinni lastud, aga heas tulemuses pole absoluutselt kindel. TIG-ga ikka reaalselt näeb kuidas keevitatava metalli pooled kokku sulavad, elektroodiga ei saa aru midagi, vaid elektroodi sulamist näeb.
MIG/MAG ehk nö. traadikeevitust mul ei ole. Loomulikult sellega oleks algajal kõige lihtsam, aga samas võrreldes TIG-ga on ikkagi ka suur oht, et keevitad küll detailid kokku ja väliselt on kõik ülikena, aga nad ei ole korralikult kokku sulanud. Olen kuulnud juhustest, kus väliselt ideaalne keevitus on betoonpõrandale visates koost lahti tulnud. TIG-ga tundub olema see võimalus praktiliselt välistatud. Kunagi on saanud gaasikeevitust (atsetüleen) ka kasutada, TIG-ga keevitamine on üsna sarnane ja väliselt keevis tuli mul ka selline nagu oleks gaasiga keevitanud.

[will111]

midagi ei ole tigiga välistatud, täpselt samamoodi võib tulla tulemus, kus väline ilu on meeletu aga reaalne detaili tugevus on olematu!

ma ei ütleks, et mig on tingimata lihtsam kui tig. esiteks kõik oleneb juba masinatest, teiseks oleneb väga palju ikkagi sellest kuivõrd õigesti need masinad konkreetse töö jaoks paika paned või kuivõrd neid üldse saab paika panna ja veel ka see, et millega keevitad ehk kõik muu peale nö. vooluallika. ja lõpuks, tigiga argooni ja rv filleriga roostevaba keevitada on kõige lihtsam, puhtam ja täpsem asi üldse, mis puudutab keevitamist. enam lihtsamaks ei saa vist minna. aga proovi ka näiteks alumiiniumi ja mingeid erinevaid, tundmatuid, imelikke sulameid tigiga kokku panna
migiga on lihtne teha kiirelt, palju ja mingeid erilisi seadeid väga näppimata ka siis kui materjali paksus omajagu erineb. püss peale, päästikut, surts ja valmis

[Turist]

Kui keevitamisest midagi ei tea, siis on kõik võimalik (pole ükski viga välistatud), aga kui tead et lisaks TIG-i puhul peale antava traadi sulamisele, MIG-i puhul automaatselt peale tuleva traadi sulamisele ja MMA (elektrood) puhul elektroodi sulamisele peab ka kokku keevitatavate pindade metall sulama, siis ei saaks TIG-ga seda mitte sulamist mitte märgata. Ehk siis on vaja teada, et keevitamine ei ole see, et liidetavatele pindadele sulametalli peale "tilgutatakse" ja see sinna kuidagimoodi külge kleepub, vaid et mõlema pinna metall ning juurde lisatav (õigemini TIG-i puhul ei ole alati vajadust metalli juurde lisada) metall omavahel kõik kokku sulavad. MIG-ga pole ammu keevitanud, aga sellega vist (?) ka nägi seda, kuigi kergemini näeb ikkagi traadi sulamist ja seal võib algaja juba suurema tõenäosusega eksida. Elektroodiga on kõige hullem, ma ei tea kas profid näevad või lihtsalt kuidagi tunnetavad seda, aga ma ei suuda seal kuidagi keevitatavate pindade metalli sulamist näha, elektroodi räbu/šlakk varjab kõik ära ja ei saa isegi aru kus on elektroodist tulnud sulametall ja kus räbu, peale selle maha toksimist alles näeb kas metall üldse päris õigesse kohta läks ja pinnad üldse kokku jäid.
Ma oma aparaadiga alumiiniumit TIG-ga ei saaks keevitada kuna selleks oleks vaja vahelduvvooluga masinat. Mul ongi vaja roostevabat ja tavalist terast ning proovisin ka mõlemast materjalist torusid keevitada. Ausalt öeldes ei saanud aru, et roostevabaga lihtsam või mustaga raskem oleks olnud, sai mõlemad OK-lt tehtud, vastupidiselt elektroodiga, millega kumbagi ei saanud rahuldavalt tehtud. Elektroodiga võin normaalselt vaid nö. põrandaasendis kahte üksteise vastas või peal olevat plaati vms kokku lasta (mille pilt ka siin kusagil eespool oli), aga vertikaalselt üles-alla suunas ja torudega kisub asi kehvaks.

[KXBTVL]

Siin oli juttu TIG wolfram elektroodide värvidest.PUNANE on roostevaba ,ROHELINE AL sulamite ja HALL universaalne st.sobib enam vähem mõlemi tarbeks.Ja pole see TIG keevitus ülearu lihtne midagi.Levinud viga on õmbluse liigne kuumutamine mille käigus legeerivad elemendid välja põlevad mille tõttu korrosioonikindlus väheneb (õmblus ja selle ümbrus kipub roostetama) Kollakas-pruun õmblus BRO!Paksemate materjalide ja lisametalli kasutamisel on hea tulemuse saavutamiseks vaja kogemusi. Nii et õige voolutugevus ja liikumiskiirus ikka väga oluline.Vahelduvvpoolu TIG (AL sulamite tarbeks) enda tarbeks on juba suurem rahaline väljaminek.

[Turist]

Tundub olema kerge üle kuumutada jah, ilmselt mul ka sama asi, aga vähemalt korralikult kinni jäämises saab kindel olla. Mul on must elektrood, pidavat ka sobima nii tavalise terase kui roostevaba jaoks. https://www.stokker.ee/volframelektrood ... 160.10-bnz Punase puhul tasuks teada, et on kergelt radioaktiivne, kasvõi 24/7 käes hoides mingit ohtlikku doosi küll ei saa, aga teritamisel tekkivat tolmu ei tasuks sisse hingata.

[KXBTVL]

Tundub olema kerge üle kuumutada jah, ilmselt mul ka sama asi, aga vähemalt korralikult kinni jäämises saab kindel olla. Mul on must elektrood, pidavat ka sobima nii tavalise terase kui roostevaba jaoks. https://www.stokker.ee/volframelektrood ... 160.10-bnz Punase puhul tasuks teada, et on kergelt radioaktiivne, kasvõi 24/7 käes hoides mingit ohtlikku doosi küll ei saa, aga teritamisel tekkivat tolmu ei tasuks sisse hingata.

See kahjulik lisand on TOORIUM, oli varem kasutusel.Kaasaegsetel on mingi teine koostis ja pidavat olema ohutu.Tolmu hingamist on ikkagi soovitav vältida.

[Turist]

Pole väga põhjalikult uurinud, aga on jäänud mulje, et kui on punane, siis on ikkagi tooriumiga. Kui toorium on asendatud mingi muuga, siis on juba ka mingit teist värvi.