Mootorratturi elu korteris on odavam, kui majas (või vastupidi).

[M.T.]

bla-bla-bla

Vähe huvitab kui sa ainult enda näitel räägid siin, ma räägin üldisemalt ja kui ei meeldi, ei ole kohustust lugeda ja sel teemal rääkida.

Kui sa ise teema tõstatad ehk konkreetselt mulle viidates midagi tõestada üritad, seejärel enam oma väidet tõestada ei suuda ja siis üritad juttu mujale viia põhjendades teema arendusega, siis võiks pigem ise mitte vaielda antud teemal. Aga see on nii mulle kui teistele siin juba selgeks saanud, et sa ei suuda või ei taha sellest aru saada. Mootorratturit ja pensionäri või maja ja 40-50 m2 korterit võrrelda on muidugi geniaalne. Sama on väita, et Honda tsikli ülalpidamine on kallis, sest Ducati Desmotromic klapiajami regull ja hooldus on kirves ning keeruline ise teha. Võrdleks ikka võrreldavaid asju.

Kui su võrdluse aluseks on 50 m2 korter ja 120+ m2 maja ja nende jooksvad kulud, siis tavapäraselt on korteriomaniku kulud väiksemad, kuid mitte alati. Korteri kaugküte võib olla vabalt kallim, kui maja küttelahendus. Kui võtta majaga samas suuruses korter, siis võib see vahe olla ka ca 2x korteri kahjuks. Kõik oleneb korterist, majast, küttelahendusest jne.
Lihtne näide siia juurde 12.2021 kuludest: mul 152 m2 köetavat pinda, maasoojuspump - el.arve 293.- EUR, sisaldab siis küte + vee soojendamine + üldine elektritarbimine. Kliendil 3-toaline korter 69,9 m2, majal oma gaasikatlamaja: elekter + soojus kokku 315.- EUR. 2x väiksema pinna pealt sama kulu. Paneme kõik kulud kokku ehk lisame: vesi + prügi + jne. ning mul alla 350.- vs korteril 397.- Samas kortermajas asuval 100 m2 korteril oli omaniku enda sõnul talve suurim arve 560.- ringis. Viimast arvet pole ise oma silmaga näinud, ei julge 100% kinnitada.
Antud võrdlus pole ka päris korrektne, kuna kortermaja on aastast 2007, mul aga 2016 ja energiamärgised on E vs B. Seepärast soovitasingi võrrelda samaväärseid asju. Vastasel juhul saab igaüks seda võrrandit ja võrdlust vaadata sellest vaatevinklist kuhu ta soovib oma tulemusega jõuda.