Normaalse läbisõiduga ratta müümine/ostmine
-
Teema algataja - Postitusi: 453
- Liitunud: 12 Mai 2016, 11:37
- Tsikkel: Kawasaki Versys 650 2019
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 103 korda
Re: Normaalse läbisõiduga ratta müümine/ostmine
No nagu ma ütlesin, ega ma ei tahtnudki midagi konkreetset öelda, ma mingi päev ise enda jaoks sain aru, et ratas sõidetakse turuhinna mõttes kiirelt läbi ehk siis hind ja kasutusväärtus lähevad kiirelt väga lahku, kui kilomeetreid teha. St minu läbisõidu puhul on mõttetu möelda, et müüks ratta ära ja ostaks uue, parem jätta endale ja laenutada/kinkida/pärandada nö sugulastele-tuttavatele.
Läbisõidunumbrite kõhutunne on muidugi pärit vanast ajast ja NSVL tehnika s**t tase on meie regioonis seda võrreldes muu maailmaga võimendanud. Kahetaktiline tsikkli mootor vajas ilmselt tõsisemal sõitjal igal talvel ehk siis 5000-7000km tagant "lahti võtmist" ja Ladal oli vaja iga 50000 tagant vähemalt klapisääre tihendeid vahetada. Samuti tsikklid olid kauem karburaatoriga kui autod, ei olnud detonatsioonidetektoreid, lambda andureid jne. Kui segu pidevalt mingist otsast kõigub, siis tahmamine, klappide-küünalde põlemine jne, kõik võis olla.
Täna ma ei näe, miks neljataktiline pihustite ja kõigi võimalike näitude alusel elektrooniliselt juhitav vesijahutusega täissünt õliga ja paberfiltriga töötav mootor peaks tsikkli peal kuidagi teisiti elama kui auto peal, seda enam, et kW/kg on a la 3-4x rohkem ehk siis mootorit koormatakse vähem. Muidugi ma räägin ainult liiklemisest, mitte paugutamisest, see kõik on eraldi teema.
Pika otsa peal lisaks nendele mootori õlituse ja termotsükklite teemadele miski muu ka eriti ei kulu, käiguvahetuste, sidurduste, pidurduste jne arv, kellegi 100000 km võib olla sama mis kellegi 10000 km. Tahaks ainult, et inimesed kes reaalselt sadu tuhandeid sõidavad, müüksid oma rattaid nende numbrite ja kontrollitava ajalooga, selle asemel, et need raua hinnaga müügiplatsidele jõuaksid ja seal odomeetrilt üks null tagant ära võetakse
Läbisõidunumbrite kõhutunne on muidugi pärit vanast ajast ja NSVL tehnika s**t tase on meie regioonis seda võrreldes muu maailmaga võimendanud. Kahetaktiline tsikkli mootor vajas ilmselt tõsisemal sõitjal igal talvel ehk siis 5000-7000km tagant "lahti võtmist" ja Ladal oli vaja iga 50000 tagant vähemalt klapisääre tihendeid vahetada. Samuti tsikklid olid kauem karburaatoriga kui autod, ei olnud detonatsioonidetektoreid, lambda andureid jne. Kui segu pidevalt mingist otsast kõigub, siis tahmamine, klappide-küünalde põlemine jne, kõik võis olla.
Täna ma ei näe, miks neljataktiline pihustite ja kõigi võimalike näitude alusel elektrooniliselt juhitav vesijahutusega täissünt õliga ja paberfiltriga töötav mootor peaks tsikkli peal kuidagi teisiti elama kui auto peal, seda enam, et kW/kg on a la 3-4x rohkem ehk siis mootorit koormatakse vähem. Muidugi ma räägin ainult liiklemisest, mitte paugutamisest, see kõik on eraldi teema.
Pika otsa peal lisaks nendele mootori õlituse ja termotsükklite teemadele miski muu ka eriti ei kulu, käiguvahetuste, sidurduste, pidurduste jne arv, kellegi 100000 km võib olla sama mis kellegi 10000 km. Tahaks ainult, et inimesed kes reaalselt sadu tuhandeid sõidavad, müüksid oma rattaid nende numbrite ja kontrollitava ajalooga, selle asemel, et need raua hinnaga müügiplatsidele jõuaksid ja seal odomeetrilt üks null tagant ära võetakse

In India, you brake by steering into the nearest elephant.
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.