Yamaha WR450F '15 - Martinez

[Martinez]

Mõni nädalat peale saarte TET'i oli kalendrisse märgitud Ida-Eesti TETi väisamine.
1146km peal sai vaehtatud õli ja filter.
Kuna saartel sai olematu rehvirõhuga/ilma rõhuta ka liival sõidetud tuli igaks petteks revhid maha võtta ja kõik sinna kuuluv ära puhastada.
Sabaraamilt eemaldasin rotopax kinnituse. Raami enda puhastasin, värvisin ning installeerisin 4 Kriega kottide kinnitusaasa, et oleks lihtsam asju stackida.
Ida ringil otsustasime magama telkides ja kogu pagas tul ratta seljas kaasa vedada. Tahtsin osa kraami seljakotist ära saada ja kiiremini ligipääsetavasse kohta paigutada.
Käisin pealinnas motopoode külastamas ja otsisin selleks tarbeks sobivat paagikoti. Suurem/kõrgem aftermarket paak ja selle tipus olev tuulutusega kork seadis piirangud. Hoodi kotti kuskilt saada ei olnud. Lõpuks otsustasin SW-Motech PRO Cross WP kasuks.
Koti alla istutasin ~4cm paksuse "transpordipehmenduse"

Ilus ei saanud aga ma hindan rohkem praktilist poolt. Kork jäi svammi sisse, tuulutus toimis ja kotti ei hakanud ka see väljaulatuv küür ebaloomuliku asendisse murdma.

19.05 sai siis Tartust teele asutud.
Alustama pidime kaheksa rattaga.
Kahel kodanikul tegi elu omad korrektuurid.
Pretsil polnud ka ajaga kiita ja pidi järgmisel päeval meid üles otsima.
Üks 690 mis pidi liituma otsustas tripi eelsel õhtul soojana puterdama ja välja surema hakata.

Starti jõudis 4 ratast.

KLE omanik pidi poole päva pealt lahkuma ning järgmisel hommikul meile järgi jõudma.

Alles jäi meid 3.

Kuskil 250nda km kanti murdus SER'l käiguhoova polt. Keerasime otsa ringi ja veeresime tagasi Isakule kus leidsime kohaliku kes oli nõus aitama. Umbes kaks tundi puurimist ja võimlemist kuid sissemurdnunud polti kätte ei saanud. Sissemurdnud puur ei andud selleks ka enam väga lootust.

Puterdava KTM'i omaik oli vahepeal jõudnud Talllinna, et pingeregu osta ja võttis 990'le ka uue käiguhoova poldi ja seibi kaasa.
SERi omanik otsustas mööda trassi koju töristada, lootes, et saab äkki Tartust abi ja tuleb järgmisel päeval ikkagi järgi.

Alles jäi meid 2.

Omajagu aega oli kulunud. Enne Liivjärvele ööbima jäämist jõudsime umbes 100km veel sõita.

Enne magama jäämist oli lootus, et 690 ja 990 saavad tagasi teele ja otsivad meid järgmisel päeval üles.

KLE oli hommikul esimeste päikesekiirte saatel kohal.
690 sai pingeregu külge kuid selgus, et staator õhtal.
SER'i polti kätte ei saanud aga omanik laenas sõbralt, kellel tulek ära jäi, 690 ja hakkas meile järgi liduma.
Pretski sättis end Ida poole.

Asusime kolmekesi ViIvikonna poole teele. Koheselt läksid rajad mitmekesisemaks. Saime maitsta natuke liiva...



...ja turvast.



Seda raudtee äärset rada oli lausa lust sõita.
Lõbu jätkus minu jaoks 5km jagu kuni jõudsime ühe vee all oleva teelõiguni.

Vett oli esivelje rummuni ja otsustasin läbi sõita.



Rummuni oli vesi poole lombini, kuni ühtäkki enam ei olnud

Lootsin, et kuna suretasin kohe ratta välja ja sumpast vesi sisse ei tulnud siis pääsesin hullemast.

Eksisin, õhufiltri korpuses vesi ja masin käima ei läinud.

Mul oli küünal, õlifilter ja õli pära peal. Vb sellepärast nii uljalt lompi läbi kõndimata peale läksingi.

Kiskusin ratta laiali, lõin mootorist vee välja.

Tund hiljem sain ratta käima. Kui esialgu oli õlivarras ilus puhas siis peale 5 min tiksumist vahtis keefir vastu. Valasin veepudeli tühjaks ja võtsin ka õlivahetuse ette.

Kogu see trall võttis aega 3 tundi. Oli veidi märg tunne ja nälg tahtis silmanägemist ära võtta kuna kell oli juba 2 ja ma olin ainult ühe šokolaadi ära söönud. Samas oli hää meel, et ratas käib ja teisel päeval liitujad jõudsid ka ilusti selleks ajaks järgi kui ma uuesti ratta selga sain.
Sõit sai jätkuda. Mõned lombid kuiva maani olid veel läbida.
Viimases kõige suuremas tõmbasin krampi, sõitsin samasse auku kus sõber minu ees pirueti tegi ja panin külje nii maha, et ise ja ratas vee all.



Kambaga kallutasime sumpast sisse jooksnud vee välja.

Üks sõpradest läks uut õli otsima ja ma asusin sama tralli uuesti läbi tegema. Ühel hetkel libises bensiinipaak ratta pealt maha ja bensiinipumba tila murdus ära.

Ei jäänudki muud üle kui kuivad riided selga ajada, ratas kokku laduda ning lasta end nööri otsas metsast välja vedada.



Nii see tripp siis minu jaoks lõppes.

Sain 3h võpsaris transporti oodata samal ajal kui sõbrad funnisid. Või noh. Jätkusid ka nende seiklused. Sama päeva õhtul sõitis T7 oma lohvi puruks ja käis uue otsimine. KLE sai järgmisel päeval radikast lahti ning omal jõul koju ei jõudnudki. Moto vahetus soolas.
Oli päris kadude/seiklusrohke tripp.