Keevitusmasina valimine

[Turist]

Oli ammu soov TIG ära proovida ja nüüd on see tehtud. Tundub, et võimalusel püüangi hakata seda eelistama kuna sellega on oluliselt lihtsam kui elektroodiga (aparaat on mul elektrood/TIG) ja tundub ka usaldusväärsem. Vähemalt (roostevaba) toru keevitamisel kindlasti, proovisin mõlema meetodiga ja kui TIG-ga võin üsna kindel olla, et keevitus ka vett peab, siis elektroodiga tuli ikka paras porno välja. Ja seda lihtsalt 2 torujuppi maas kokku keevitades, mitte kusagil paigas olevat toru ümberringi erinevates asendites keevitades. Suhteliselt õhukese seinaga roostevabasse torusse sai paar auku ka sisse lastud ja aukude lappida üritamisel läksid need järjest suuremaks. Lõpuks kui amprid sai nii maha keeratud, et elektrood vaevalt põles (20 A 1,6 mm elektroodiga), siis sai augud kuidagi kinni lastud, aga heas tulemuses pole absoluutselt kindel. TIG-ga ikka reaalselt näeb kuidas keevitatava metalli pooled kokku sulavad, elektroodiga ei saa aru midagi, vaid elektroodi sulamist näeb.
MIG/MAG ehk nö. traadikeevitust mul ei ole. Loomulikult sellega oleks algajal kõige lihtsam, aga samas võrreldes TIG-ga on ikkagi ka suur oht, et keevitad küll detailid kokku ja väliselt on kõik ülikena, aga nad ei ole korralikult kokku sulanud. Olen kuulnud juhustest, kus väliselt ideaalne keevitus on betoonpõrandale visates koost lahti tulnud. TIG-ga tundub olema see võimalus praktiliselt välistatud. Kunagi on saanud gaasikeevitust (atsetüleen) ka kasutada, TIG-ga keevitamine on üsna sarnane ja väliselt keevis tuli mul ka selline nagu oleks gaasiga keevitanud.