Keevitusmasina valimine

[Turist]

Kui keevitamisest midagi ei tea, siis on kõik võimalik (pole ükski viga välistatud), aga kui tead et lisaks TIG-i puhul peale antava traadi sulamisele, MIG-i puhul automaatselt peale tuleva traadi sulamisele ja MMA (elektrood) puhul elektroodi sulamisele peab ka kokku keevitatavate pindade metall sulama, siis ei saaks TIG-ga seda mitte sulamist mitte märgata. Ehk siis on vaja teada, et keevitamine ei ole see, et liidetavatele pindadele sulametalli peale "tilgutatakse" ja see sinna kuidagimoodi külge kleepub, vaid et mõlema pinna metall ning juurde lisatav (õigemini TIG-i puhul ei ole alati vajadust metalli juurde lisada) metall omavahel kõik kokku sulavad. MIG-ga pole ammu keevitanud, aga sellega vist (?) ka nägi seda, kuigi kergemini näeb ikkagi traadi sulamist ja seal võib algaja juba suurema tõenäosusega eksida. Elektroodiga on kõige hullem, ma ei tea kas profid näevad või lihtsalt kuidagi tunnetavad seda, aga ma ei suuda seal kuidagi keevitatavate pindade metalli sulamist näha, elektroodi räbu/šlakk varjab kõik ära ja ei saa isegi aru kus on elektroodist tulnud sulametall ja kus räbu, peale selle maha toksimist alles näeb kas metall üldse päris õigesse kohta läks ja pinnad üldse kokku jäid.
Ma oma aparaadiga alumiiniumit TIG-ga ei saaks keevitada kuna selleks oleks vaja vahelduvvooluga masinat. Mul ongi vaja roostevabat ja tavalist terast ning proovisin ka mõlemast materjalist torusid keevitada. Ausalt öeldes ei saanud aru, et roostevabaga lihtsam või mustaga raskem oleks olnud, sai mõlemad OK-lt tehtud, vastupidiselt elektroodiga, millega kumbagi ei saanud rahuldavalt tehtud. Elektroodiga võin normaalselt vaid nö. põrandaasendis kahte üksteise vastas või peal olevat plaati vms kokku lasta (mille pilt ka siin kusagil eespool oli), aga vertikaalselt üles-alla suunas ja torudega kisub asi kehvaks.