Yamaha WR450F '15 - Martinez

[Martinez]

Koju jõudes lasin mootorist õli/vee välja ja kiskusin pumba maha.

Pumbakorpust eraldi saada ei olnud/kasutatult ei leidnud ning uue pumba eest küsiti 450€

Lasin prooviks treida uue tila ja keermestada pumbakorpuse.

Surasin selle keermeliimiga plastikusse ja igaks juhuks uputasin kahekomponentese liimiga veel üle.

Lapsed olid vahepeal ratta seljas roninud ja "On" nupu sisse lülitanud. Aku oli omadega täiesti kuival, CTEC ei saanud aru, et laadimist vajav aku oleks külge ühendatud. Teise akuga ergutades võttis laadija kevadel ostetud Yuasa uuesti jutule aga peale sellist nalja ei olnud akul enam neid omadusi mis kuu varem.

Uus õli sisse ja masin ärkas ellu. Pesin mootorit 7x õliga läbi enne kui rahule jäin. Paar viimast olid ehk overkill aga sai ära kasutatud kõik mootorratta õlide kanistrite põhjad mis elamisest leidsin.

Lappasin uue õliga ratta kokku ja käisin "Tartu kiirete ja vihastega" ühel juuni õhtusel/öisel sõidul. ~37ndal kilomeetril tegelesin kõrvaliste asjadega (naine helistas) ja sõitsin ühe 90 kraadise kurvi sirgemaks. Tahtsin teepervelt lisa võtta aga see ei läinud plaanipäraselt. Rattal kohendasin natuke peeglit ja sõit sai jätkuda. Vasak ranne tegi natuke valu aga õige mees ju tühise kukkumise peale ilusa ilmaga koju ei lähe. Sai 180km veel otsa sõidetud. Lõpu poole oli suht piin sidurdada aga kuna olime juba nagunii tagasiteel siis sai ära kannatatud ja pundiga lõpuni sõidetud.
Öösel ei lasknud valu magada ja hommiku sai emost läbi käidud. Päädis see kipsiga ning rattaga mõnda aega sõita ei saanud.

Kuna ratas oli korduvalt erinevatel sõitudel aeglasemal kulgemisel keema läinud krutisin külge termostaadi ja Spal VA32-A101-62A ventika. Talvest olid riiulis ka uued radikad aga neid ei tahtnud enne paigaldada kui sobilikud radiaatorikaitsmed leitud.

Augustis sai paaril roadbooki testsõidul käidud ja tõdetud, et ülekuumenemise porobleemid olid lahendatud.

Ootamatult oli september kätte jõudnud. Mootorile järjekordne õlivahetus (01.09.2022/2060km) ja sai Motosügise tee ette võetud. Kuna eelmisel aastal samale sündmusele sõites jooksis WR'i mootor enne Randeli kolmikut kokku siis sai suund uuesti Lõuna-Eesti TET radadele võetud, et jätkata sealt kust eelmise aasta seiklus pooleli jäi.
Leidsin sõbra kes nõustus reedel minuga selle lõigu Valgani läbi sõitma. Pagasi otsustasin kõik sabale istutada, et mudas oleks vähe lihtsam.

Oli täistsa lõbus lõik.

Randel sai ilusti läbitud. Esimese päeva kilometraažiks kujunes 425km. Selle sisse mahtus ka veidi seiklusi.
5km enne Valgat sai sõbral paak tühjaks. Kuna ta mul tagant ära kadus siis keerasin enne Valgat otsa ringi ja läksin vaatama mis juhtus. See päädis sellega, et kui talle kütet tooma läksin jäin ise 1.9km enne Valgat tühja paagiga tee äärde Sai käidud taksoga kütte järel.
Lisaks kulgesin esimesed 200km põhimõtteliselt tühja tagarehviga kuna klotside vahel olid tekkinud mõrad ja rehv ei pidanud enam õhku. Mõned tunnid Valga vahel seiklemist ja sai nomousse lohvi vastu vahetatud. Tänud Jaanile Last Chance MC'st
Kui ratas taas konditsiooni sain, oli väljas juba hämar ja otsustasin TET asemel mööda trassi kohale vurada. Südaööks jõudsin õnneks kohale ja sain saunas kere soojaks.
Sügiselt sai üks Kriega kott juurde ostetud ja mõningat kraami lisaks kaasa võetud. Neid asju sabale ladudes võttis küll kukalt kratsima, et miks oli vaja küljekottide rakmed enne sõitu ratta küljest maha võtta

Pühapäeval oli ilus ilm ja võtsin uuesti Edela-Eesti TET'i ette. Mõisakülani oli minu jaoks suhteliselt igav, sealt edasi läks jälle põnevamaks. Paari tõusu sai ikka mitu korda üles-alla lastud

Mida hämaramaks läks seda rohkem loomi hakkas üle tee jooksma. Pimedas Valka jõudes otsustasin mööda trassi koju ära sõita.
Nädalavahetusega sai 1014km maha sõidetud, sellest ~700km mõnusaid TET radu.

14.09.22 / 3074km peale uuesti õlivahetus, uus ketijuht.
15ndal sai suund võetud Tallinna, et sealt siis sõpradega mööda Kesk-Eesti TET'i alla tulla. Kaamera salvestustega pole kahjuks jõudnud tegeleda.
Männikult 100+ km on seni mu lemmikud olnud. Neid radu sõidaks veel ja veel. Palju kirutud Tõdva oli aga kuiva suve tõttu päris suur pettumus, või noh, ei olnud seda "kiidulaulu" väärt.
Vahepeal oli palju "RMK kruusa" aga kuna saime põhimõtteliselt terve aja vihma mis tegi raja väga libedaks oli päris vahva sõita. Mul oma väikse ratta ja karvasema rehviga oli "huvitav" mammuteid piruetitamas näha. Ise suutsin püsti jääda kuni viimase päeva hommikuni. Pikasilla tehnilise raja peal läks tagasi pöördel palgi ületus vähe nihu ja ratas kukus palgi peale ning muljus radika ja lõhkus ventika - hea, et radika kaitsmed paar päeva hiljem kätte sain

Enne Alakonnu rallit sai tagakiige keevitatud, uus ketijooks ja hammakad, tummisemad ketijuhikud, ning mõned laagrid vahetatud.
Sai osa võetud raskemas klassis, rada oli huvitav, spido näitas vahepeal jahutusvedeliku temperatuuriks 146 kraadi. Peale kiirabi eskortimist ühe kraavini kus kamraad oli kukkunud õla paigast, võtsime hoo maha, aitasime rahva läbi kraavi, sidusime cardod ja sõitsime neljase pundiga rahulikult lõpuni. Oli vahva nädalavahetus, tänud korraldajatele

Oktoobris sai ka end veel korra kokku võetud. Ratas sai tuppa veetud ja jällegi aega veedetud hilisõhtuni ja hommikul vara enne üritust ratast laiali kiskudes ja kokku tagasi ladudes.
Külge läksid uued radikad, Moose Racing radika kaitsmed, Engine Ice jahutusvedelik. Carpe Iter tablet jms.

Puhja katsel sain sõita 36km. Tunne oli hea ja kogu see eelmise ööpäeva mässamist näis end ära tasuvat. Kuni....100+km/h peal lauges kurvis käis pauk ja tagumise ratta ventiil irdus lohvilt - olin nördinud. Pärnus nomosse lohvi vastu vahetades ei olnud rimlocki võtta ja kiiruga sai selline pisiasi ära unustatud.
Aga mis teha.

See ratas on mulle pakkunud palju emotsioone, kogemusi ja uusi teadmisi, neelanud ropult raha ja pannud vanduma. Aga mulle on see meeldinud. Ilgelt mõnus on sellega metsas single traili lasta.
Olen sellega läbi sõitnud enamuse Eesti TET'i, Põhja Eesti lõik on veel jäänud. Mul ei olnud ratta müügi plaane aga kuidagi läks nii, et reedel leidis see ratas uue omaniku ja mina hakkan kulgema suurema hooldusvälbaga masinaga millega kannatab ilma õli kaasa vedamata minna ka Soome ja lõuna poole üle piiri.

Neljapäeva õhtul kiskusin osa mudru ratta pealt maha.

Reedel viisin viimast korda selle ratta pesulasse ja andsin uuele omanikule üle. Koju tõin oma esimese KTM'i.

See peatükk on siis tänaseks läbi. Loodetavasti teenib see ratas ausalt uut omaniku ja mind ootavad uued kogemused ja kaugemad teed "porgandi" seljas.