Tsikli ostmine Rootsist

[hmm]

Ma ei soovi ka elu keeruliseks elada, kuid kui esineb tõenäosus, et müüja ei nõustu selliselt ratast müüma.
Selle ajutise registreerimisega ei kaasne müüjal täiendavat rahalist kulu ainuke on tagada sõiduki vastavus legaasleks sõitmiseks avalikel teedel ning vahendada natuke asjaajamist, mis võtab aega.

Kindlustuse osas sain ka selgeks:
Võtsin ühendust PZU-ga (suunati natuke pädevama isiku poole, kui lihtsalt see, kes kõnekeskuse nr vastab. Tema saatis ka minu mailile info, et kui vaja seda kindlustust, siis suhtleme otse maili vahendusel edasi) ning kirjeldasin olukorda, nemad on nõus tegema sõiduki kindlustuse Rootsi registrinr alusel, mis kehtib max 30p edasise kindlustamise võimaluseta. Selleks läheb neil vaja registritunnistuse koopiat/väljavõtet vms, kus on olemas praegune omanik, sõiduki reg nr, VIN, ja muud vajalikud tehnilised andmed ning ostja e. minu andmed. Kindlustus tehakse minu nimele ja kehtib kõigis EL riikides.
Kui see kindlustus tehtud, saan lisada ajutise registreerimise avaldusele ning asjaajamine saab rootsis alguse.

Õige see võtab aega ning pole nii lihtne, kui sõidan kohale, klots lauda, ostu-müügileping ja vurr koju. Tõesti eelistaks seda aga nagu eelnevalt öeldud, teen kõik nüansid endale enne selgeks, et siis saan kinldamas kõneviisis erinevaid lahendeid läbirääkida, et ratta kätte saaks.

[701]

Kas lihtsam poleks see tsikkel kaubikusse visata ja ära tuua? Kui mingeid kindlustusi ja muud sebida.

[Macintosh]

Ilmselgelt on kaubikuga lihtsam: sõidad kohele, rullid peale, sõidad tagasi, rullid maha = eesmärk saavutatud. Aga vahel on protsess ka oluline, mõtle näiteks sellele, kui mees ja naine magamistuppa lähevad, vaevalt, et nad iga kord lapsi tahavad saada. Vahel on eesmärgiks natuke seiklust ja lusti. Ning muidugi on ka selliseid mootorrattureid, kelle lubade kategooria piirdub A-ga või siis neil pole kelle käest kaubikut rentida või .... nojah, saad aru küll. Neid põhjuseid, miks ühel või teisel või kolmandal viisil ei saa või ei taha on alati. Ja lõppude lõpuks saab ise sadulas tagasi tulles ju rohkem sõita. Mis vist ongi tihtipeale tsikli omamise eesmärk.
(jube hea on targutada)

[Henn]

► Näita Spoilerit

Ma ei soovi ka elu keeruliseks elada, kuid kui esineb tõenäosus, et müüja ei nõustu selliselt ratast müüma.
Selle ajutise registreerimisega ei kaasne müüjal täiendavat rahalist kulu ainuke on tagada sõiduki vastavus legaasleks sõitmiseks avalikel teedel ning vahendada natuke asjaajamist, mis võtab aega.

Kindlustuse osas sain ka selgeks:
Võtsin ühendust PZU-ga (suunati natuke pädevama isiku poole, kui lihtsalt see, kes kõnekeskuse nr vastab. Tema saatis ka minu mailile info, et kui vaja seda kindlustust, siis suhtleme otse maili vahendusel edasi) ning kirjeldasin olukorda, nemad on nõus tegema sõiduki kindlustuse Rootsi registrinr alusel, mis kehtib max 30p edasise kindlustamise võimaluseta. Selleks läheb neil vaja registritunnistuse koopiat/väljavõtet vms, kus on olemas praegune omanik, sõiduki reg nr, VIN, ja muud vajalikud tehnilised andmed ning ostja e. minu andmed. Kindlustus tehakse minu nimele ja kehtib kõigis EL riikides.
Kui see kindlustus tehtud, saan lisada ajutise registreerimise avaldusele ning asjaajamine saab rootsis alguse.

Õige see võtab aega ning pole nii lihtne, kui sõidan kohale, klots lauda, ostu-müügileping ja vurr koju. Tõesti eelistaks seda aga nagu eelnevalt öeldud, teen kõik nüansid endale enne selgeks, et siis saan kinldamas kõneviisis erinevaid lahendeid läbirääkida, et ratta kätte saaks.

Siit võib järeldada, et konkreetse tsikli sa ostad ära nagunii. Mina ei maksnud midagi ette ja ei registreerinud midagi, sest võibolla reaalses elus on korraliku tsikli asemel mingi roigas hoopis. Mul oli varuvariant 200km eemal teine tsikkel, mida vaadata kui esimene ei meeldi.

[701]

► Näita Spoilerit

Ilmselgelt on kaubikuga lihtsam: sõidad kohele, rullid peale, sõidad tagasi, rullid maha = eesmärk saavutatud. Aga vahel on protsess ka oluline, mõtle näiteks sellele, kui mees ja naine magamistuppa lähevad, vaevalt, et nad iga kord lapsi tahavad saada. Vahel on eesmärgiks natuke seiklust ja lusti. Ning muidugi on ka selliseid mootorrattureid, kelle lubade kategooria piirdub A-ga või siis neil pole kelle käest kaubikut rentida või .... nojah, saad aru küll. Neid põhjuseid, miks ühel või teisel või kolmandal viisil ei saa või ei taha on alati. Ja lõppude lõpuks saab ise sadulas tagasi tulles ju rohkem sõita. Mis vist ongi tihtipeale tsikli omamise eesmärk.
(jube hea on targutada)

No jah, mida keegi seikluseks peab. Kusagilt Kiruna lähedalt Stocki laevale kärutades saab sõita kindlasti. Kuid kuidagi on vaja ka sinna kohale jõuda.
Kui kohal selgub, et ratas pole ikka see, või on müüdud. Või poolel teel tuleb tõdeda, et pill siiski ei sõida nagu eeldatud? See minu konstruktsioon ei puutu muidugi kuidagi konkreetset tehingut. Kindlasti on ostjal "kindel kaup". Ma lihtsalt üritasin tähelepanu juhtida ratsionaalsusele. Aga tõesti, ratsionaalsus ei pruugi alati olla peamine eesmärk.

[hmm]

Laskmata karu nahka siin jagama ei hakka küll.
Eesmärk on jah nõks seiklust e. ise sõita klapeskäri ~450km (ostukohale on mugav kiirrongiga liikuda - pole vaja ju kogu elamist kaasas tassida) autoga saab ju koguaeg sõita kui vaja. Kõige lihtsam on ikkagi klots välja käia ning ratas tuuakse ukse ette, ka see on võimalik. Kuid mis krdi tsiklimees sa oled... ehk lased kellegil endale lapse ka vorpida - siiani olen mõlema asjaga ikkagi ise hakkama saanud ning ka protsessi nautinud.
Praegu ongi endale asjad selgeks teha ning ega ma ühe ja ainsa kaardi peale mängi varu ost on ka olemas, kuid värvi/pinnakatted pole päris maitse järgi aga sama ratta tüüp ja aasta.
Rattad ise on ikka suht uueväärsed (seda siis mõlemad rattad) st sõitnud alla 1000km

Mulle annabki kindlust see, kui asjaajamine rootsi sõidukite registris on lõpule viidud (ajutiselt registris minu nimel), siis on ka minul suurem kindlus, et keegi seda vahepeal ära ei osta, ning siis lähen järgi ning toimub ka maksmine.