Rumalad või segased küsimused jms

[Macintosh]

► Näita Spoilerit

Kuidas müüa ratast, mille ostsin ise poest(üks omanik), ilma, et "tilganäppijad" ei käiks proovimas? Üleelmise ratta puhul, mille mudelis oli kolm R-i, , usaldasin foorumi "asutajat" proovima. Täna, on üle "vana mammut", usalduseta jääb edasi seisma(seisab Kraudi õnnetusest, vahepeal küll hooldatud). Ise ma enam ei sõida tervise pärast, äsja sündinud lapselapsele säilitamine... numaeitea, laiatarbekaup.Kuidas käituksite? Asi on ese..., hind on kõrgeimas segmendis.

Ma ostaks, aga selleks peab üks kahest saama tõeks.
1. Keegi ostab mu cbf ära.
2. Leian kuskilt raha rohkem ja oman kahte ratast.

Ma tean jah, et müümine võib olla ka paras piin. Paljud tahavad proovida ja osta tahetakse odavalt.
Turuhind kipub ikkagi natuke odavam olema kui müüja tahaks. Aga mõtetult palju tingiga ja nokkida ei saa.

Kui ma oma 500-se Honda aastaid tagasi müüsin (500 oli siis turul pigem haruldus ja "nomaalsed" ratturid ostsid ikka tonniseid) siis vaadates turgu ja nõudlust otsustasin, et ma täisväärtuslikku hinda ei saa ja panin müüki väärtusest madalama hinnaga. Igasugust lisamudru, kõrgem esiklaas, tagapukk, tsiklikate jms tuli kaasa. Seega kauplemisruumi enam polnud. Nii ma ostjatele ka ütlesin.
Paar kuud müüsin. Vaatajaid ikka oli aga keegi ostma ei kippunud. Üks mees käis 2x vaatamas ja viimasel korral kiunus mu õue peal üle poole tunni, kuni suutis mind veenda hinnast järgi andma. Tund hiljem helistas teine, kes varem oli käinud ja ütles, et ta soovib osta. Ma küsisin vastu, et "kas kaubelda ka tahad?" tema vastu "mis ma siin kauplen, hind on niigi hea". Helistasin esimesele mehele tagsi ja ütlesin, et "diil off, järgmine mees maksab küsitava hinna" ja too vastu "einoh, sa oleks võinud ikka mulle helistada, ma oleks täis hinna olnud nõus maksma". Mul oli selline WTF?! tunne.