Ratta pesemine survepesuriga

[StreetMoto]

Aasta-aastalt tuleb teenindusse ühe rohkem tsikleid, mis on survakaga vigaseks pestud. Mida rohkem särab ja läigib, seda rohkem jäävad kinni kõik liigendid, laagrid, võllid, vedrud jne. Iseteeninduslike pesulate leotusaine on mõeldud vastupidavale auto pinnakattele. Tihti on tsiklitel alumiiniumist raamiosa, amortide või velgede ilus kuldne anodeering maha voolanud, sest kange happeline leotuskeemia võtab üliõhukese elektrokeemilise pinnkatte lihtsalt maha.

Kui hakata ette lugema kohti, kuhu survevett tsiklil lasta ei tohi, siis ei jäägi suurt midagi järgi Kokkuvõttes on tsikliomaniku valik selline:

1. Pesusvamm, kastmisvoolik või survekaga kaugelt - pesutulemus pole ideaalne, aga tehniliselt on tsikkel korras. Määrded õiges kohas alles, võllid, liigendid liiguvad jne
2. Leotus+survekas lähedalt - tsikkel särab, ilus ja hea vaadata, aga tihe rattalaagrite vahetus, võllid ja pidurid kinni, käiguheebel jäik, siduri- ja pidrilingid ei liigu, küljejalga peab jõuga alla väänama jne

Jutt käib tänavakasutusele suunatud tsiklist. Kross ja hardenduro on teine teema - seal on survekas vältimatu, kuid ka kuluosade tihe vahetus on juba ette planeeritud toiming. Paar korda aastas krossikal rattalaagreid vahetada on täiesti normaalne tegevus. Rattad käivad rehvivahetuseks samuti aastas kordi alt ja tagasi. Seevastu tänavaratas võib sõita kogu oma eluea samade laagritega, rattavõllid käivad välja ainult rehvivahetusel, mis Eesti tingimustes võib vabalt toimuda alles mitmeaastase välbaga.