Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Moderaator: Moded
-
Teema algataja - Maagia ja nõidumine
- Postitusi: 7209
- Liitunud: 11 Mai 2011, 21:47
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 1041 korda
- Tänatud: 996 korda
- Kontakt:
Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Leidsin oma failide hulgast alloleva teksti. Metadata ütleb, et fail on loodud 25. sept 2013. Mulle ei meenu, et ma seda kirjutanud oleks või kus kohalt ma sellele mõttele ja miks tulin. Ei kõla väga minu moodi aga ju ma sain kusagilt inspiratsiooni. 10 aasta on möödas - pea pole prügikast. Mulle tundub olevat hea meelelahutus. Nautige ja ärge (liiga) tõsiselt võtke.
-------
Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Kui sul ühel heal päeval peaks ümbritsevast maailmast kõrini saama, siis pole meeleolu parandamiseks midagi etemat, kui üks innustav surmakogemus. Ma tean, millest ma räägin - üks selline ohtlik iludus seisab mu kodu ukse ees.
Me kutsume seda omakeski hellitlevalt tsikliks. Kui aus olla, kui sul seda pole siis sa peaksid endale kiiremas korras ühe hankima. Sellega kaasnevad vaid plussid. Vaata: soodne kindlustus, madal kütusekulu, tasuta parkimine, ei mingeid närvidele käivaid turvavöid ega tagaistmel jauravaid jõnglasi. Ja kõige tipuks: kaks, jäävalt ebastabiilsust sümboliseerivat ratast. Eelnev peaks olema tuttav igale siinse saidi külastajale.
Tunnista endale, et istudes ummikus autoroolis ja silmates ühtäkki möödakihutavat mootorratturit, sinust vaid mõne sentimeetri kauguselt (blondi naisolevuse tihedas, soojas embuses), tunned instinktiivselt vihkaklompi kurku kerkivat. Kuradi raibe!
See on luuseri loomulik ja ehe reaktsioon loodussõbra siirale ja vahetule ökoenergia pahvakule. Hoolimata esmasest (eksitavast) muljest on apehangerite otsas rippuv ja hingematvalt haisev Hareley ratsanik (ja tema blond kaaslane) riskimas oma eluga vaid selleks, et kulutada vähem bensiini, rehve, teepinda ja tervet mõistust, kui ükskõik millline, suvaline teine liikleja oma besiiniõgardist linnamaasturis.
Mootorrattur on moodsa aja kangelane, naftasõdade tõeline guerilla. Mootorrattur ja tema liigikaaslased on moraalselt oluliselt paremal positsioonil, kui bensiini neelava või laste orjatööga valmistatud Toyota Priuse roolis istuvad “loodussõbraliku” pereauto omanikud. Isegi Tesla ei saa siin löögile, hoolimata oma näilisest rohesõbralikkusest.
Mõistagi, ratturid liituvad pahaendeliste nimedega ühendusetsse nagu “Mongolid”, “Põrguninglid” või “Bandidos”. Seda kõike vaid varjamaks oma tõelist, loodusõbra ja planeedi Maa kaitsja olemust. Väljendub see pisiasjades. Nagu see, et nad ei pese end peaaegu mitte kunagi, kasutavad harva tualetti ning ei tõmba eales seal vett. Ohver tuuakse puhta loodusele, edasikestvusele ja jääkarude paremale meeleolule.
“Ei, sa ei saa laenata minu oma!” Mootorrattaid, nagu ka relvi, narkootikume ja viina ei saa sõbra käest laenata. Peaasjalikult neis leiduva autentse surmakogemuse pärast. Keegi ei saa hoida sul käest kinni ja talutada millegisse nii äraütleamta lahedasse, nagu elu vägivaldne ja ootamatu lõpp. Ei, ja veelkord ei! Seda üksildast teekonda pead sa läbima ihuüksi ja omal käel.
Niisiis, tule ja liitu mootoratturite sõbraliku perega ja naudi sportlikke kilomeetreid kuni oma elupäevade lõpuni. Sõltumata sellest kui pikaks (või siis lühikeseks) need parasjagu kujunevad. Allpool mõned näpunäited selleks, et asi kiiresti ja korralikult “käima” saada.
Esiteks, ära käi ringi ning kella kõikjal oma otsusest osta mootorratas. Hoia mokk maas ja keel hammaste taga, sest sinu pere (ja kõik, kes sinust vähegi hoolivad) asuvad koheselt sulle auku pähe rääkima. Lootuses, et sa loobud sellest üliohtlikust mõttest. Veenvuse huvides valavad nad tavaliselt pisara või kaks. Äärmuslikul juhtumil terve oja. Neetud olgu need, kes sinust hoolivad ja sind armastavad - mida nemad ka õige elust teavad!?
Sinu nõndanimetatud perliikmed on keskendunud Õhtulehest ja Kroonikast loetud riskidele ja masendavatele õnnetustele, unustades täielikult sõidu plusspooled. Näiteks tervislikkuse. Mootorattur ei saa näiteks sõidu ajal suitsetada. Tervislik, kas pole? Lenksus pole võimalik kuidagi mobiiltelefonis feissari vestluslõime süveneda ja seega õnnetust põhjustada. Väga tervislik. Sa saad kiivri sees nutta nii-palju, kui süda lustib ja keegi ei näe seda. Nojah, nutmine pole nüüd just päris tervisevärk aga rohkem ei tule mul hetkel meelde.
Räägitakse, et esimene nädal pidi olema värskele ratturile kõige ohtlikum. Kui nüüd muidugi viimast nädalat mitte arvesse võtta. Võllanaljad on “elundidoonoriks” olemise üks lahedamaid külgi. See on kohandumise märk, sest tänavatel läheb elu päriselt karmiks. Liiklusummikud, mootoriving, tänavamüra ning vihased kaasliiklejad. Turvaline sõit tähendab väga lihtsate valikute tegemist mõne hetke vältel. Ükskõik milline nendest rutakatest otsustest võib osutuda viimaseks. Suure tõenäosusega määrib sinu kõrvalsõitev taksojuht parasjajgu oma friitkarulitele ketsupit peale samal ajal ise vasakpööret sooritades ja telefonist tüdruksõbra SMSi lugedes. Kõmaki! Kõik need õiged valikud ei loe nüüd enam sittagi. Seega, võta asja huumoriga (niikaua, kui see võimalik on).
Sul läheb vaja korralikku oranzi või roosat nahktagi ja kiivrit, soovitavalt helesinise mohawkiga.
Inimesed kalduvad arvama, et tsiklistid kannavad silmapaistavalt nõmedaid kostüüme sest, et nad on idikad. Pole mitte ligilähedaseltki tõe moodi. Tsiklistid riietuvad, kui poolearulised selleks, et liikluses silma paista. Sama värk on mürisevate summutitega. Rattur soovib siirast südamest, et sa autojuhina vihkaksid teda. Kui vihkad, siis märkad. Mittemärkamine võib olla fataalne. Kui paljud minu kaherattlistel ratsutavad vennad ja õed näevad täna õhtul päikeseloojangut Valhallas? Ilmselt mitte piisavalt, et peatada globaalne soojenenmine.
Siin pole selgelt põhjust ega tagajärge. Sõltumata sinu oskuste tasemest võid sa kohtuda auto, traktori või vikatimehega. Nii vanad maanteehundid, kui ka napi pagasiga verisulis algajad aetakse alla suvaliste roolikeerjate poolt, kes on parasjagu ametis insta skrollimisega, värvivad huuli või otsivad istme alt mahakukkunud võileiba. Siin pole enam suurt miskit teha (välja arvatud ehk, et saata järeläänud lihaskeha elundipanka).
Enamus tsikliste arendavad endas välja spirituaalse külje, sest hulk nende sõpru ja kaaslasi on ootamatult manalasse varisenud. Kohusetundliku ratturina õpid sa peatselt valdama väikseid nippe, nagu näiteks põuepudel matuseülikonna põuetaskus mootorrataõnnetuses hukkunud sõbra matustel.
Järgmine samm teel mootorratturiks on valida välja õiget marki tsikkel, mille sadulasse sa kavatsed ronida. Tsikkel on oma olemuselt pigem moeaksessuaaar umbes nagu müts persele. Alljärgnevalt mõned näpunäited persemütsi valikuks ja ühtlasi selgitus millise mulje see sinust võib jätta. Harley Davidson - kui sa pole hambaarst või advokaat, siis 90% tõenäosusega vajad sa hädasti nende mõlemi teenuseid. Honda - siidikäpp. Triumph - britilik snoob. Kawasaki - niidab Armeenalsi nagu türgi sõdalane. Honda Goldwing - pool limusiini. BMW sellid - liiga palju Veriseid Meerisid ja otstarbetut sissetulekut. Ducati - selgelt kristlik kasvatus aga armastab seljuures märatseda. Kahetaktilised ja krossikad: sa pead olema eostatud ööklubi peldikus, muid valikuid siin pole.
Surmalõksu hankides peaks ostja kindlasti ka silmas pidama iga üksiku brändi töökindlust ja usaldusväärsust. Kui võtta aluseks ajalugu, siis Bawarian Motor Works on kinnitanud oma võimekust kõikidel maastikutüüpidel, näiteks välksõja käigus Moskvasse, närinud end läbi Tuneesia tasandikest ja lennanud üle Briti kanali. Keegi pole kunagi kuulnud midagi Harley Davidsoni lennukist. Selle üle tasub natuke mõtiskleda.
Ole oma kultusobjekti valikul hoolas. Vali nii, nagu otsiks uut jumalt, paremat religiooni, sest edasine on ootmatult sarnane. Tulevikus hakkad sa regulaarselt külastasama tsiklitöökoda, jooma odavat veini ja maksma kümnist. Aga no, summad saavad muidugi olema märkimisvärselt suuremad, kui kümnis. Enesest mõistetavalt. Esimene ja kõige põhilisem mootorrattaremondi rusikareegel on, et keegi ei suuda ühtegi mootorratast päris lõpuni ära remontida. Alati on seal midagi veel teha. Seega, seebita oma mehhaanikajumalat hoolsalt ning aja jooksul võib juhtuda, et õpid teda mitte vihkama (kuigi jah, ausalt, enamasti mitte).
Mehhaanikud ajavad segast juttu, kasutavad arusaamtuid termineid ja küsivad alati rohkem raha kui sa oled üldse võimalikuks pidanud. Lõpuks hoiavad nad tsiklit kuu aega töökojas ilma sealjuures vähimatki tegemata. Aga sa ära karda hirmuäratavat mehaanikut, ära häbene. Aja end kohevile, tee suuremaks ja käitu julgemalt. Too sobivaid ande nagu viski, viin ja blondid neitsid.
Kui esimene ohverduspidu õnnestub ja sa paistad mehaaniku silmis piisavalt cool olevat siis võib isegi juhtuda, et ta hakkab teesklema nagu plaaniks ta su tsiklit päriselt remontida. Uskuge, see on korralik edusamm. See annab sulle võimaluse veelkord rääkida töörahast. Summad on nüüd natuke suuremad. Või siis palju suuremad. Selge on igal juhul see, et hind läheb alati üles. Aga kes sa selline oled, et hinna üle vigiseda?! Sisepõlemismootori silindris peab põlema kuldse leegiga sinu viimnegi liberaalsuseraasuke, et liigutada sinu ihaldusväärset ja raudset ratsut. Alkeemia pole kunagi odav olnud! Lõuad pidada ja edasi teenida! Ükskõik, mis mõtted su peas ka ei keerleks ja millised fraasid keelele ei tikuks: pea lõuad ja lao papp letti. Sest, teine oluline motoreegel on: mootoorrattad ütlevad pidevalt ja kõige ebasobivamal hetkel üles ning vajavad alailma mehaaniku abikätt. Sa tuled töökotta veel tagasi. Müts peos ja aladlik ilme silmis. Vihjeks: kui mehhaanik tõesti viimaks kohe päriselt töö ette võtab siis tee end nähtamatuks ja neel alla kõik (eeldatavasti lollid) küsimused, mis sulle keelele tikuvad. Las jumal töötab.
Kui sa lõpuks selle monstrumi liikuma saad, siis tunne on meeliülendav. Jumalad sasivad su juukseid ja muusad vilistava hammaste vahel, kui sa kihutades läbi kurvide tuiskad. Aga mis-iganes. Tsikkel on emotsionaalne kogemus ja iga emotsionaalse kogemuse juures on alkohol abiks. Tsiklid pole selles osas erandid. Kained inimesed ei sõida ummikus autoderivi vahel, mille juhid ennastunustavalt nutiseadmetest pornot või feissbuuki vahivad.
Nii nagu kõikide surmakogemustega on ka siin võtmeküsimuseks sobiv doos. Ehk milline on täpselt sobiv kogus meelemürki ohutuks piloteerimiseks silmapiirini ulatuva autorivide vahel. See on võtmeküsimus.
-------
Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Kui sul ühel heal päeval peaks ümbritsevast maailmast kõrini saama, siis pole meeleolu parandamiseks midagi etemat, kui üks innustav surmakogemus. Ma tean, millest ma räägin - üks selline ohtlik iludus seisab mu kodu ukse ees.
Me kutsume seda omakeski hellitlevalt tsikliks. Kui aus olla, kui sul seda pole siis sa peaksid endale kiiremas korras ühe hankima. Sellega kaasnevad vaid plussid. Vaata: soodne kindlustus, madal kütusekulu, tasuta parkimine, ei mingeid närvidele käivaid turvavöid ega tagaistmel jauravaid jõnglasi. Ja kõige tipuks: kaks, jäävalt ebastabiilsust sümboliseerivat ratast. Eelnev peaks olema tuttav igale siinse saidi külastajale.
Tunnista endale, et istudes ummikus autoroolis ja silmates ühtäkki möödakihutavat mootorratturit, sinust vaid mõne sentimeetri kauguselt (blondi naisolevuse tihedas, soojas embuses), tunned instinktiivselt vihkaklompi kurku kerkivat. Kuradi raibe!
See on luuseri loomulik ja ehe reaktsioon loodussõbra siirale ja vahetule ökoenergia pahvakule. Hoolimata esmasest (eksitavast) muljest on apehangerite otsas rippuv ja hingematvalt haisev Hareley ratsanik (ja tema blond kaaslane) riskimas oma eluga vaid selleks, et kulutada vähem bensiini, rehve, teepinda ja tervet mõistust, kui ükskõik millline, suvaline teine liikleja oma besiiniõgardist linnamaasturis.
Mootorrattur on moodsa aja kangelane, naftasõdade tõeline guerilla. Mootorrattur ja tema liigikaaslased on moraalselt oluliselt paremal positsioonil, kui bensiini neelava või laste orjatööga valmistatud Toyota Priuse roolis istuvad “loodussõbraliku” pereauto omanikud. Isegi Tesla ei saa siin löögile, hoolimata oma näilisest rohesõbralikkusest.
Mõistagi, ratturid liituvad pahaendeliste nimedega ühendusetsse nagu “Mongolid”, “Põrguninglid” või “Bandidos”. Seda kõike vaid varjamaks oma tõelist, loodusõbra ja planeedi Maa kaitsja olemust. Väljendub see pisiasjades. Nagu see, et nad ei pese end peaaegu mitte kunagi, kasutavad harva tualetti ning ei tõmba eales seal vett. Ohver tuuakse puhta loodusele, edasikestvusele ja jääkarude paremale meeleolule.
“Ei, sa ei saa laenata minu oma!” Mootorrattaid, nagu ka relvi, narkootikume ja viina ei saa sõbra käest laenata. Peaasjalikult neis leiduva autentse surmakogemuse pärast. Keegi ei saa hoida sul käest kinni ja talutada millegisse nii äraütleamta lahedasse, nagu elu vägivaldne ja ootamatu lõpp. Ei, ja veelkord ei! Seda üksildast teekonda pead sa läbima ihuüksi ja omal käel.
Niisiis, tule ja liitu mootoratturite sõbraliku perega ja naudi sportlikke kilomeetreid kuni oma elupäevade lõpuni. Sõltumata sellest kui pikaks (või siis lühikeseks) need parasjagu kujunevad. Allpool mõned näpunäited selleks, et asi kiiresti ja korralikult “käima” saada.
Esiteks, ära käi ringi ning kella kõikjal oma otsusest osta mootorratas. Hoia mokk maas ja keel hammaste taga, sest sinu pere (ja kõik, kes sinust vähegi hoolivad) asuvad koheselt sulle auku pähe rääkima. Lootuses, et sa loobud sellest üliohtlikust mõttest. Veenvuse huvides valavad nad tavaliselt pisara või kaks. Äärmuslikul juhtumil terve oja. Neetud olgu need, kes sinust hoolivad ja sind armastavad - mida nemad ka õige elust teavad!?
Sinu nõndanimetatud perliikmed on keskendunud Õhtulehest ja Kroonikast loetud riskidele ja masendavatele õnnetustele, unustades täielikult sõidu plusspooled. Näiteks tervislikkuse. Mootorattur ei saa näiteks sõidu ajal suitsetada. Tervislik, kas pole? Lenksus pole võimalik kuidagi mobiiltelefonis feissari vestluslõime süveneda ja seega õnnetust põhjustada. Väga tervislik. Sa saad kiivri sees nutta nii-palju, kui süda lustib ja keegi ei näe seda. Nojah, nutmine pole nüüd just päris tervisevärk aga rohkem ei tule mul hetkel meelde.
Räägitakse, et esimene nädal pidi olema värskele ratturile kõige ohtlikum. Kui nüüd muidugi viimast nädalat mitte arvesse võtta. Võllanaljad on “elundidoonoriks” olemise üks lahedamaid külgi. See on kohandumise märk, sest tänavatel läheb elu päriselt karmiks. Liiklusummikud, mootoriving, tänavamüra ning vihased kaasliiklejad. Turvaline sõit tähendab väga lihtsate valikute tegemist mõne hetke vältel. Ükskõik milline nendest rutakatest otsustest võib osutuda viimaseks. Suure tõenäosusega määrib sinu kõrvalsõitev taksojuht parasjajgu oma friitkarulitele ketsupit peale samal ajal ise vasakpööret sooritades ja telefonist tüdruksõbra SMSi lugedes. Kõmaki! Kõik need õiged valikud ei loe nüüd enam sittagi. Seega, võta asja huumoriga (niikaua, kui see võimalik on).
Sul läheb vaja korralikku oranzi või roosat nahktagi ja kiivrit, soovitavalt helesinise mohawkiga.
Inimesed kalduvad arvama, et tsiklistid kannavad silmapaistavalt nõmedaid kostüüme sest, et nad on idikad. Pole mitte ligilähedaseltki tõe moodi. Tsiklistid riietuvad, kui poolearulised selleks, et liikluses silma paista. Sama värk on mürisevate summutitega. Rattur soovib siirast südamest, et sa autojuhina vihkaksid teda. Kui vihkad, siis märkad. Mittemärkamine võib olla fataalne. Kui paljud minu kaherattlistel ratsutavad vennad ja õed näevad täna õhtul päikeseloojangut Valhallas? Ilmselt mitte piisavalt, et peatada globaalne soojenenmine.
Siin pole selgelt põhjust ega tagajärge. Sõltumata sinu oskuste tasemest võid sa kohtuda auto, traktori või vikatimehega. Nii vanad maanteehundid, kui ka napi pagasiga verisulis algajad aetakse alla suvaliste roolikeerjate poolt, kes on parasjagu ametis insta skrollimisega, värvivad huuli või otsivad istme alt mahakukkunud võileiba. Siin pole enam suurt miskit teha (välja arvatud ehk, et saata järeläänud lihaskeha elundipanka).
Enamus tsikliste arendavad endas välja spirituaalse külje, sest hulk nende sõpru ja kaaslasi on ootamatult manalasse varisenud. Kohusetundliku ratturina õpid sa peatselt valdama väikseid nippe, nagu näiteks põuepudel matuseülikonna põuetaskus mootorrataõnnetuses hukkunud sõbra matustel.
Järgmine samm teel mootorratturiks on valida välja õiget marki tsikkel, mille sadulasse sa kavatsed ronida. Tsikkel on oma olemuselt pigem moeaksessuaaar umbes nagu müts persele. Alljärgnevalt mõned näpunäited persemütsi valikuks ja ühtlasi selgitus millise mulje see sinust võib jätta. Harley Davidson - kui sa pole hambaarst või advokaat, siis 90% tõenäosusega vajad sa hädasti nende mõlemi teenuseid. Honda - siidikäpp. Triumph - britilik snoob. Kawasaki - niidab Armeenalsi nagu türgi sõdalane. Honda Goldwing - pool limusiini. BMW sellid - liiga palju Veriseid Meerisid ja otstarbetut sissetulekut. Ducati - selgelt kristlik kasvatus aga armastab seljuures märatseda. Kahetaktilised ja krossikad: sa pead olema eostatud ööklubi peldikus, muid valikuid siin pole.
Surmalõksu hankides peaks ostja kindlasti ka silmas pidama iga üksiku brändi töökindlust ja usaldusväärsust. Kui võtta aluseks ajalugu, siis Bawarian Motor Works on kinnitanud oma võimekust kõikidel maastikutüüpidel, näiteks välksõja käigus Moskvasse, närinud end läbi Tuneesia tasandikest ja lennanud üle Briti kanali. Keegi pole kunagi kuulnud midagi Harley Davidsoni lennukist. Selle üle tasub natuke mõtiskleda.
Ole oma kultusobjekti valikul hoolas. Vali nii, nagu otsiks uut jumalt, paremat religiooni, sest edasine on ootmatult sarnane. Tulevikus hakkad sa regulaarselt külastasama tsiklitöökoda, jooma odavat veini ja maksma kümnist. Aga no, summad saavad muidugi olema märkimisvärselt suuremad, kui kümnis. Enesest mõistetavalt. Esimene ja kõige põhilisem mootorrattaremondi rusikareegel on, et keegi ei suuda ühtegi mootorratast päris lõpuni ära remontida. Alati on seal midagi veel teha. Seega, seebita oma mehhaanikajumalat hoolsalt ning aja jooksul võib juhtuda, et õpid teda mitte vihkama (kuigi jah, ausalt, enamasti mitte).
Mehhaanikud ajavad segast juttu, kasutavad arusaamtuid termineid ja küsivad alati rohkem raha kui sa oled üldse võimalikuks pidanud. Lõpuks hoiavad nad tsiklit kuu aega töökojas ilma sealjuures vähimatki tegemata. Aga sa ära karda hirmuäratavat mehaanikut, ära häbene. Aja end kohevile, tee suuremaks ja käitu julgemalt. Too sobivaid ande nagu viski, viin ja blondid neitsid.
Kui esimene ohverduspidu õnnestub ja sa paistad mehaaniku silmis piisavalt cool olevat siis võib isegi juhtuda, et ta hakkab teesklema nagu plaaniks ta su tsiklit päriselt remontida. Uskuge, see on korralik edusamm. See annab sulle võimaluse veelkord rääkida töörahast. Summad on nüüd natuke suuremad. Või siis palju suuremad. Selge on igal juhul see, et hind läheb alati üles. Aga kes sa selline oled, et hinna üle vigiseda?! Sisepõlemismootori silindris peab põlema kuldse leegiga sinu viimnegi liberaalsuseraasuke, et liigutada sinu ihaldusväärset ja raudset ratsut. Alkeemia pole kunagi odav olnud! Lõuad pidada ja edasi teenida! Ükskõik, mis mõtted su peas ka ei keerleks ja millised fraasid keelele ei tikuks: pea lõuad ja lao papp letti. Sest, teine oluline motoreegel on: mootoorrattad ütlevad pidevalt ja kõige ebasobivamal hetkel üles ning vajavad alailma mehaaniku abikätt. Sa tuled töökotta veel tagasi. Müts peos ja aladlik ilme silmis. Vihjeks: kui mehhaanik tõesti viimaks kohe päriselt töö ette võtab siis tee end nähtamatuks ja neel alla kõik (eeldatavasti lollid) küsimused, mis sulle keelele tikuvad. Las jumal töötab.
Kui sa lõpuks selle monstrumi liikuma saad, siis tunne on meeliülendav. Jumalad sasivad su juukseid ja muusad vilistava hammaste vahel, kui sa kihutades läbi kurvide tuiskad. Aga mis-iganes. Tsikkel on emotsionaalne kogemus ja iga emotsionaalse kogemuse juures on alkohol abiks. Tsiklid pole selles osas erandid. Kained inimesed ei sõida ummikus autoderivi vahel, mille juhid ennastunustavalt nutiseadmetest pornot või feissbuuki vahivad.
Nii nagu kõikide surmakogemustega on ka siin võtmeküsimuseks sobiv doos. Ehk milline on täpselt sobiv kogus meelemürki ohutuks piloteerimiseks silmapiirini ulatuva autorivide vahel. See on võtmeküsimus.
-
- Postitusi: 119
- Liitunud: 06 Mai 2015, 09:23
- Tsikkel: XChallenge
- Tänanud: 4 korda
- Tänatud: 15 korda
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Lõbustav lugemine kulub argipäeva alati ära, tänan 
aga iseasi kui nauditav see tegevus talle oli.

Kergelt teemast mööda aga mul üks sõber linnasõidul küll kuidagimoodi suitsetas. Punase foori taga läitis sigareti põlema ja siis sõidu ajal kuidagi siduri käega opereeris tuha pudistamist või nii. Cool nägi välja

-
Teema algataja - Maagia ja nõidumine
- Postitusi: 7209
- Liitunud: 11 Mai 2011, 21:47
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 1041 korda
- Tänatud: 996 korda
- Kontakt:
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Ma tunnen ka ühte tsiklisti, kes suudab sõidu ajal suitseatda. Aga see on siiski pigem erand, kui reegel.Fox kirjutas: ↑23 Mai 2023, 14:23 Lõbustav lugemine kulub argipäeva alati ära, tänan
Kergelt teemast mööda aga mul üks sõber linnasõidul küll kuidagimoodi suitsetas. Punase foori taga läitis sigareti põlema ja siis sõidu ajal kuidagi siduri käega opereeris tuha pudistamist või nii. Cool nägi väljaaga iseasi kui nauditav see tegevus talle oli.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 3055
- Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
- Tsikkel: Honda VFR800, 2008
- Tänanud: 464 korda
- Tänatud: 539 korda
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Täiskõrge klaasiga ja lahtise kiivriga pole see suitsetamine mingi suur kunst või probleem.
Goldwingiga näiteks
Goldwingiga näiteks

Tsiteerides "klassikuid". "Mitte keegi ei saa mul keelata LS-i tõlgendada nii, nagu mina seda soovin."
-
- Postitusi: 1685
- Liitunud: 19 Veebr 2017, 21:31
- Tsikkel: Welcome to the darkside
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 2 korda
- Tänatud: 170 korda
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Naiste jaoks ka pole aega. Eks see säästab tervist kõvasti.
-
- Postitusi: 47
- Liitunud: 07 Apr 2017, 04:07
- Tsikkel: Honda cbr
- Tänanud: 6 korda
- Tänatud: 3 korda
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Linnakiirustel ei näe üldse probleemi sellega.Fox kirjutas: ↑23 Mai 2023, 14:23 Lõbustav lugemine kulub argipäeva alati ära, tänan
Kergelt teemast mööda aga mul üks sõber linnasõidul küll kuidagimoodi suitsetas. Punase foori taga läitis sigareti põlema ja siis sõidu ajal kuidagi siduri käega opereeris tuha pudistamist või nii. Cool nägi väljaaga iseasi kui nauditav see tegevus talle oli.

445CI V8 ja väike Honda... 

-
- Postitusi: 20
- Liitunud: 22 Mai 2017, 23:20
- Tsikkel: Honda VFR800X
- Asukoht: Harjumaa
- Tänatud: 2 korda
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
pläru hambus käike vahetada pole eriline probleem. Pigem siis kui kiirused tõusevad või on kinnine kiiver 

-
- Postitusi: 1960
- Liitunud: 03 Juun 2008, 00:00
- Tsikkel: EXC400
- Tänanud: 95 korda
- Tänatud: 92 korda
- Kontakt:
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
► Näita Spoilerit
-
Teema algataja - Maagia ja nõidumine
- Postitusi: 7209
- Liitunud: 11 Mai 2011, 21:47
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 1041 korda
- Tänatud: 996 korda
- Kontakt:
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
► Näita Spoilerit
Ma olen kord teda järvevanal sigaretiga näinud. Vist ainuke kord elus, kum ma temaga täiesti lambist keset tänavat tsikli sadulas kokku juhtusin.
-
- Postitusi: 649
- Liitunud: 22 Aug 2006, 13:13
- Tsikkel: Neegrikaksik
- Asukoht: Faeht / Reval
- Tänanud: 90 korda
- Tänatud: 55 korda
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Varalahkunud kamraad ostis samuti lahtise kiivri, et sadulas suitsetada... kuid see polnud lahkumise põhjuseks.
Minu jaoks on see kõik siin üks sotsiaalne eksperiment
Hooaja välisel ajal kompenseerin sõidunälga mölisemisega.
'96 XRV750
'97 XL600V
'89 Jawa 638

Hooaja välisel ajal kompenseerin sõidunälga mölisemisega.
'96 XRV750
'97 XL600V
'89 Jawa 638
-
- Postitusi: 1802
- Liitunud: 08 Okt 2012, 10:26
- Tsikkel: Kawasaki VN1500
- Asukoht: Lääne-Virumaa
- Tänanud: 209 korda
- Tänatud: 88 korda
Re: Avariid, kukkumised, vigastused ning täielik häving. Tasuta sõite pole olemas.
Einoh, omal ajal näiteks Timo Salonen ja Juha Kankkunen tõmbasid kiiruskatse ajal suitsu. Kankkuse kaardilugeja Juha Piironen rääkis kunagi, et Kankkunen palus tal poole kiiruskatse pealt suits süüdata ja ette torgata. Piironen ütles, et ok, aga ma panen siis omale ka suitsu ette. Nii nad siis kihutasid ja suitsetasid, tulid maailmameistriteks ka. Neil oli jah, tõsi küll, klaas ees, aga tegemist oli autos ikkagi omajagu. Lapsepõlvest mäletan, kui 99% kiivritest lahtised olid, et linnasõidul oli mõnel tsiklimehl ikka tobi hambus. Klaasi ka reeglina polnud, mis terve näo oleks ära katnud, ainult sõiduprillid olid meestel ees. Sääreväristajate ja mopeedidega tohtis siis ilma kiivrita sõita, selliste sangas oli suitsetajaid tüki maad rohkem veel.
"Kui miski väärib kasutamist,
siis väärib see ka väärkasutamist!"
siis väärib see ka väärkasutamist!"
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.