Väärt mõtteid teemal "Sõidukimaks kaks tuhat kakskümmend kolm/neli"

[Jesper]

Ma ka nagu ei saa aru, mis tähtsust sel protsendil on, loeb ju lõpuks see, mida poodi viia saab. Vbl tõesti on kuskil a'la Ungaris või Rumeenias maksukoormus madalam ning ametnike palgad "õiglased ja kontrolli all", aga seal käid ka riigiga suhtlemas, pakk eurosid lõdvalt taskus, sest ilma "määrimata" menetletakse näiteks sinu lasteaiakoha taotlust miinimum 7 aastat või "kaotatakse" paberid üldse ära ja kogu see jats. Rääkimata sellest, et palk ise on madalam, aga poes maksavad tsiklid ikka sama palju. Või siis Lääne-Euroopa, kus nad on oma bürokraatia igal sammul nii keeruliseks ja mitmetahuliseks ajanud, et isegi kui ametnik tahaks pistise eest asjade käiku forsseerida, oleks see võimatu, sest keegi ei oska Või kindlasti on Eesti tervishoiusüsteemil ka kõvasti arenguruumi, aga siinsamas Lätis käivad riigiarsti juures ainult reaalselt miinimumpalgalised, sest see süsteem on nii pekkis lihtsalt, keskklassi jaoks on reaalne ainult erameditsiin - ise veel kannatad ära, a kuidas meeldiks näiteks lapse kõrge palaviku korral paar sotti lauale panna, et keegi sellega tegeleks?

Enne läheb Issanda päike uuesti looja, kui ma kõik need maailma lollused üles jõuan lugeda, mida Eestis kas pole või siis on kuidagi e-riigi vms lahendusega nii lihtsaks tehtud, et pmst ei märkagi. Äkki ikka kõik need "mõttetud ametnikud ja laisad poliitikud" oskavad midagi õigesti ka teha?